Vladislav Koržets tõdes, et kuigi ta on seotud kõnes tekste kirjutanud läbi elu, siis ta ei ole end seejuures võtnud kui tõsiseltvõetavat luuletajat. "Ma olen kirjutanud vemmalvärsse ja epigramme, igasugu tarbevärssi, samuti olen teinud laulutekste," sõnas ta ja lisas, et tema luulekogu "Laulud või nii" sündis sõprade mahitusel.

"Ma lubasin luulekogu teha siis, kui ma saan kultuurikapitalist toetust ja kuigi ma uskusin, et mingil juhul seda ei saa, siis toetus kaelas ei saanud ma enam loobuda," selgitas ta ja nentis, et luuletusi koondades ei usaldanud ta siiski täielikult iseennast ja küsis abi Joel Sangalt. "Ta vaatas oma karmi pilguga asja üle ja sellest oli palju abi valiku tegemisel," ütles Koržets. "Kohe debütandist nominendiks!"

Debüütluulekogus "Laulud või nii" näeb autori enda sõnul erinevat materjali. "Mõned tekstid on epigrammilised, humoristliku, võib-olla isegi valus-humoristliku alatooniga," sõnas ta ja tõi välja, et samas on seal ka karge seisundini jõudmise tekste. "Seal on ka midagi sellist, mille kohta ma ei oskagi öelda, mis ta on," nentis Vladislav Koržets. Ta lisas, et hea luule on just see, mida ei ole võimalik selgitada. "Luule on kirjanduses just see vorm, millega saab avada ka midagi sõnade tagust, sest mitte kõik siin ilmas ei mahu sõnade sisse."

Viimase aja eredamaks kirjanduselamuseks peab Koržets Olavi Ruitlase teost "Vee peal". "Oi mu hing rõõmustas, et üks Eesti mees oskab midagi nii vahetut ja minu jaoks tarvilikku kirjutada," tõdes ta ja lisas, et kui ei suuda raamatut käes ära panna ja hing hõiskab, siis mida muud veel vaja on.