"Soekülma" puhul tahtis Riismaa eelkõige, et tal endal oleks kirjutades huvitav.

"Kuna väga palju on kirjutatud sellest, mismoodi Kaur Riismaa tekstid on pikad ja narratiivsed, jutustavad, siis ma tahtsin proovida, kas ma ka kolme reaga suudan ära öelda selle, millest ma muidu kirjutaks kolm lehekülge," sõnas autor.

Seda, miks ei ole "Soekülmal" toimetajat, ei osanud Riismaa öelda.

"Ta ei ole isiklikum luuleraamat kui need, mis ma olen varem kirjutanud. Ma leian, et "Rebase matmine" või "Teekond päeva lõppu" on isiklikum kui "Soekülm", aga võib-olla on "Soekülm" selles mõttes küpsem raamat, et ta on vähem hüsteeriline kui oli "Merimetsa" või "Rebase matmine". Ma tajun seal mingisugust rahunemist," rääkis Riismaa.