Voronja avab Vaksali kandi korterites Kiwa mikrorajooni ({{commentsTotal}})

Kiwa installib näitust.
Kiwa installib näitust.

Täna, 15. märtsil kell 18, avatakse Tartus Vaksali linnaosas, Vabriku 3, kolmes korteris korraga, Kiwa näitus "mikrorajoon. valitud seosed".

Korteris nr 19 võtab teid vastu Bua, kes on seal elanud pool aastat. See oli esimene korter, mida ta vaatamas käis, kui ilmnes, et tuleb hakata endale uut kodu otsima. Millises 30 ruuduses korteris on 5 kõrget akent? Ning need suured aknalauad, mis on just unistavaks väljavaatamiseks loodud. Kulunud pudisev roosa fassaad, keerdtrepid, imelikud rõdud, uhked ovaalsed nurgad. Kõik see meeldis talle kohe ning sisse kolides on maja muutunud Buale aina armsamaks.

Korteris nr 20 elab Jaanus. Ta on väikeste mööndustega seal olnud alates 2013. aastast. Sellesse majja kiindus ta ühel palaval juunipäeval minutitega ning kui ta sisenes oma tulevasse korterisse, oligi kohe kõik selge. See eriti hubane kodu on ta alati enda rüppe tagasi tõmmanud. See koht on parim paik, kus oma igapäevase teatritöö juurest naasta mõnusalt puhkama ja olema.

Korteris nr 21 elab aga Urmas, kes kolis Vabriku tänavale juba eelmisel sajandil, siis kui maja ees oli munakivisillutis ja mustlaste hobused jooksid hommikuti juridicumi taha koplisse. Alates 1999. aasta suvest on selles korteris elanud kokku 16 inimest, kes kõik on sinna jätnud oma jälje. Nüüd on see Urmase kodu. Tema jaoks on seal eriti olulised raamatukogu, kus maailma poliitiliste teemade üle mõelda, ja köök, kus maailma maitseid kokku segada. See korter võtab alati kõik head inimesed rõõmuga vastu.

"Läbi kolme korteri esitleme sel korral Kiwa loomingut, mille üle on meil väga hea meel. Kiwa oli, on ja jääb Voronja galerii jaoks märgilise tähendusega kunstnikuks. Tänu Kiwale sai Voronja galerii neli aastat tagasi Peipsiveerel hoo sisse, kui me avasime vana kalurimaja paadikuuris tema kureeritud näituse "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki.", kus tollal osales üle 60 kunstniku ja punkari," meenutavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin ning lisavad: "Nüüd, neli aastat hiljem ootame teid näitusele, kus on eksponeeritud ainult Kiwa teosed."

Kiwa õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja Tartu Ülikoolis filosoofiat. Esimese kunstnikuna Eestis hakkas ta oma loomingus järjekindlalt läbi viima eklektika ja interdistsiplinaarsuse põhimõtteid, töötades iga teose puhul erinevas meediumis. Alates 1990. aastate algusest on ta praktiseerunud eksperimentaalse multichannel kunstnikuna ja sünteesinud erinevaid valdkondasid: tegevuslikkus (performance, multimeediaetendused), tekst (kriitika, teooria, kontseptuaalsed kirjutamispraktikad, tekstikunst, indie-kirjastamine), heli (sound-art), visuaal (digimeedia, anti-maal, galeriiprojektid), organisatoorne (kureerimine, kirjastustegevus).

Alates 1995. aastast on Kiwal toimunud enam kui 30 personaalnäitust ning ta on osalenud enam kui 300 näitusel ja festivalil Euroopas, Ameerikas ja Aasias. 2008. aastal sai ta Vaal galerii noore kunstniku preemia ja 2014. aastal Tallinna Rahvusvahelise Graafikatriennaali kunstnikupreemia. 2014. aastal nomineeriti Kiwa Köler Prize’ile. Käesoleva aasta alguses avati tema generatiivne heliinstallatsioon Lugulaul (koostöös Martin Kikasega) Eesti Rahvusarhiivi uues peahoones. Lisaks saab Kiwa alates aasta algusest kunstnikuna riigipalka. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Carousel Collectioni ning Euroopa ja Ameerika erakogudesse.

Näitus "mikrorajoon. valitud seosed" on omamütoloogilistest seostest moodustatud võrgustik, kus kohtuvad mitmed Kiwa lemmikteemad: üheltpoolt raskesti käsitletav "eimiski" ja määramatus, teisalt psühhedeelia ja kõikide võimaluste üheaegne kohalolu. Näitusele on lisatud ka kirjastuse ;paranoia toodete väljapanek, mida on võimalik näituselt kaasa osta.

Näituse avatakse toimub 15. märtsil kella 18-21 ning näitust saab veel näha 18. ja 19. märtsil, kell 12-17 ning 1. ja 2. aprillil, kell 12-17.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: