Korteris nr 19 võtab teid vastu Bua, kes on seal elanud pool aastat. See oli esimene korter, mida ta vaatamas käis, kui ilmnes, et tuleb hakata endale uut kodu otsima. Millises 30 ruuduses korteris on 5 kõrget akent? Ning need suured aknalauad, mis on just unistavaks väljavaatamiseks loodud. Kulunud pudisev roosa fassaad, keerdtrepid, imelikud rõdud, uhked ovaalsed nurgad. Kõik see meeldis talle kohe ning sisse kolides on maja muutunud Buale aina armsamaks.

Korteris nr 20 elab Jaanus. Ta on väikeste mööndustega seal olnud alates 2013. aastast. Sellesse majja kiindus ta ühel palaval juunipäeval minutitega ning kui ta sisenes oma tulevasse korterisse, oligi kohe kõik selge. See eriti hubane kodu on ta alati enda rüppe tagasi tõmmanud. See koht on parim paik, kus oma igapäevase teatritöö juurest naasta mõnusalt puhkama ja olema.

Korteris nr 21 elab aga Urmas, kes kolis Vabriku tänavale juba eelmisel sajandil, siis kui maja ees oli munakivisillutis ja mustlaste hobused jooksid hommikuti juridicumi taha koplisse. Alates 1999. aasta suvest on selles korteris elanud kokku 16 inimest, kes kõik on sinna jätnud oma jälje. Nüüd on see Urmase kodu. Tema jaoks on seal eriti olulised raamatukogu, kus maailma poliitiliste teemade üle mõelda, ja köök, kus maailma maitseid kokku segada. See korter võtab alati kõik head inimesed rõõmuga vastu.

"Läbi kolme korteri esitleme sel korral Kiwa loomingut, mille üle on meil väga hea meel. Kiwa oli, on ja jääb Voronja galerii jaoks märgilise tähendusega kunstnikuks. Tänu Kiwale sai Voronja galerii neli aastat tagasi Peipsiveerel hoo sisse, kui me avasime vana kalurimaja paadikuuris tema kureeritud näituse "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki.", kus tollal osales üle 60 kunstniku ja punkari," meenutavad Voronja galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin ning lisavad: "Nüüd, neli aastat hiljem ootame teid näitusele, kus on eksponeeritud ainult Kiwa teosed."

Kiwa õppis Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja Tartu Ülikoolis filosoofiat. Esimese kunstnikuna Eestis hakkas ta oma loomingus järjekindlalt läbi viima eklektika ja interdistsiplinaarsuse põhimõtteid, töötades iga teose puhul erinevas meediumis. Alates 1990. aastate algusest on ta praktiseerunud eksperimentaalse multichannel kunstnikuna ja sünteesinud erinevaid valdkondasid: tegevuslikkus (performance, multimeediaetendused), tekst (kriitika, teooria, kontseptuaalsed kirjutamispraktikad, tekstikunst, indie-kirjastamine), heli (sound-art), visuaal (digimeedia, anti-maal, galeriiprojektid), organisatoorne (kureerimine, kirjastustegevus).

Alates 1995. aastast on Kiwal toimunud enam kui 30 personaalnäitust ning ta on osalenud enam kui 300 näitusel ja festivalil Euroopas, Ameerikas ja Aasias. 2008. aastal sai ta Vaal galerii noore kunstniku preemia ja 2014. aastal Tallinna Rahvusvahelise Graafikatriennaali kunstnikupreemia. 2014. aastal nomineeriti Kiwa Köler Prize’ile. Käesoleva aasta alguses avati tema generatiivne heliinstallatsioon Lugulaul (koostöös Martin Kikasega) Eesti Rahvusarhiivi uues peahoones. Lisaks saab Kiwa alates aasta algusest kunstnikuna riigipalka. Tema teosed kuuluvad Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Carousel Collectioni ning Euroopa ja Ameerika erakogudesse.

Näitus "mikrorajoon. valitud seosed" on omamütoloogilistest seostest moodustatud võrgustik, kus kohtuvad mitmed Kiwa lemmikteemad: üheltpoolt raskesti käsitletav "eimiski" ja määramatus, teisalt psühhedeelia ja kõikide võimaluste üheaegne kohalolu. Näitusele on lisatud ka kirjastuse ;paranoia toodete väljapanek, mida on võimalik näituselt kaasa osta.

Näituse avatakse toimub 15. märtsil kella 18-21 ning näitust saab veel näha 18. ja 19. märtsil, kell 12-17 ning 1. ja 2. aprillil, kell 12-17.