"Süstemaatiliselt ei ole ma tegelenud netikommentaaridega, aga aeg-ajalt ikka viskun pilgu peale, mida mahlasem teema, seda mahlakamat nalja leiab sealt," ütles Maarja Kangro saates "Hommik Anuga" ja tõi välja, et ühel oma sünnipäeval tegi ta viktoriini, kus võttis hulga kommentaare, tegi valikvastused ja palus ära arvata, kelle kohta need käivad.

"Ma saan sellest aru, et see on teraapiavorm, kui sul õnnestub kedagi madaldada, natukene aega on parem tunne, aga ega see sinu enda probleeme ära ei lahenda," sõnas ta ja tõdes, et varsti kerkivad need jälle esile ja pead uuesti kommenteerima minema. "Tihti on kommentaarides see, et esialgset emotsiooni ei suudeta juhtida."

Kangro tabas üritusel "Halvad read" end mõttelt, et ühel hetkel võib minna võistluseks, kelle kohta on kõige halvemini öeldud. "Kõigi sealsete esinejate kohta on halvasti öeldud, välja arvatud Indrek Koff, kes tõi kohe välja, et ta on lastekirjanik ja nende kohta ei öelda halvasti."

Juku-Kalle Raid ei mõista seda, miks osades riikides on anonüümsed netikommentaarid täiesti keelatud. "Riigiaparaat läheb teise äärmusesse, okei, sa ütled kellegi kohta sitasti, aga sa pead olema jälitatav, et kui keegi tahab, siis ta saab anda sind politseisse," mainis ta ja kinnitas, et tegelikult võib kommentaarium olla ka väga positiivne. "Kui on tõsised artiklid, siis kommentaarium pikendab mõtet."

"Ma tean kirjutajaid ja tavalisi inimesi, kes on õudselt haavuvad, nad on tulnud ära isegi Facebookist, kuna see on nende jaoks liig," tõdes Raid ja lisas, et see on puhtalt inimeses kinni.