"Ma olen igasuguste monumentide lammutamise vastane ja väga tore, et me neid ei lammuta nagu teised võõrvõimud tegid meie vabadussõja monumentidega," rääkis Vaiksoo "Aktuaalsele kaamerale". "Ma tahaks, et eestlane ei oleks selline vandaal, et me teisaldaksime need [monumendid], nagu me tegime pronkssõduriga. Las ta olla seal kalmistul, ta ei sega enam kedagi, need revolutsionäärid, nad on ülinaljakad. Seal käia, näha millised nad välja nägid. Need on ju tegelikult ka kunstiväärtused."

Raul Vaiksoo "101 Eesti monumenti" on toimetanud Eha Kõrge ja kujundanud Raul Vaiksoo ise. Teose annab välja Varrak.

"Monument ei tähenda monumentaali. Need on kaks erinevat asja. Monument on rajatud kellelegi või millelegi ja suurus ei oma mingit tähtsust. Milline on selles raamatus kõige väiksem ja kõige suurem monument?" küsib autor.

"Väikseim on puitplaadike legendaarse koera Dembli haual Rutjas ja suurim vahest Maarjamäe memoriaal. Kuuldes minu kavatsusest esitada raamatus ka koera hauakivi, ütles üks mu sõber: „Sa lased monumendi tähenduse ikka väga madalale!” Ei lase ma midagi. Uskuge, kindla tähendusega asetatud mälestusmeene, kivi või ristike on samuti monument! 2016. aastal avati Tartu Karlova linnaosas maailma esimene mälestustahvel tulemüürile. See müür päästis 1941. aastal tulehävingust pool Karlovat. Mõelgem," kutsub Vaiksoo üles.

"Ja veel," jätkab autor esitluse eel. "Pole tähtis, kas Vabaduse väljaku klaasrist kellelegi meeldib või mitte. Tähtis on, et too tähistab midagi meie ajaloos ja selles raamatus pole vääratele emotsioonidele kohta. Paraku kaasneb vähegi suurema monumendi püstitamisega meil kohe kõva kisa. Näib, et Eestis oleks vaja monumenti sellele, et eestlased ei suuda milleski kokku leppida!"