Arhitekt Raul Vaiksoo: olgu ausammas nii jube kui tahes, olen selle lammutamise vastu ({{commentsTotal}})

Foto: ERR/Ringvaade

Arhitekt Raul Vaiksoo valis Eesti umbes 10 000 mälestusmärgi seast vaid 101 ja tegi neist raamatu. Lisaks Eesti kaunimatele monumentidele on raamatus välja toodud ka jubedaimad.

Vaiksoo rääkis "Ringvaates", et tegi südame kõvaks ega valinud neid, mis paremad või ilusamad, vaid eelistas just esimesena vastavale isikule püstitatud
taiest. "Iga monumendi taga peaks olema mingi lugu millestki või kellestki," rääkis Vaiksoo monumendi mõistest.

Kõige hirmsam monument Eestis on Vaiksoo sõnul Liivi sõja monument Mäo ristis, ilusamaks monumendiks peab Vaiksoo aga Kristjan Jaak Petersoni kuju Tartus. "See on loomulikult väga subjektiivne. Minu jaoks kõige ilusam, plastiliselt kõige ilusam skulptuur, mida mulle meeldib vaadelda, on Jaak Soansi Kristjan Jaak Peterson," ütles mees.

Kuigi Vaiksoo ei tea, miks Mäo mõisnik Olaf von Stackelberg julmurist Maljuta Skuratovile üldse püstitas, pole ta selle mahavõtmise poolt. "Ma olen üldiselt, olgu see nii jube kui tahes, ma olen ausammaste lammutamise vastu. Isegi Leninid ja Stalinid, see on väga hea, et neid lihtsalt ei purustatud, nagu Vene võim tegi meie ausammastega, vaid need viiakse kuskile mingisse kohta," ütles Vaiksoo ja rõhutas, et selliste ausammaste puhul tuleks võtta ära originaaltekst ja lisada, et tegemist on julmuse sambaga.

Ehkki skulptor või arhitekt on monumendi-mälestusmärgi kujundamisel väga tähtis, on raamatus keskendutud eeskätt vastavale isikule või sündmusele, kellele või millele on monument püstitatud. "Eelistuseks võtsin, et igal monumendil peab olema rääkida oma lugu," ütles Vaiksoo.

Monumendid on raamatus toodud küll ajaloopõhisena, kuid järjestatud nende valmimisaasta järgi. Väikelinna Haapsalu poisina ja maaelu patrioodina-austajana püüdis mees sisse tuua võimalikult palju monumente väljaspool suuremaid linnu. "Selge see, et Tallinnas ja Tartus on monumente kõige rohkem ja nendega võiks kogu raamatu sisustada," tõdes Vaiksoo.

Ta lisas, et väga raske oli Eesti tuhandete mälestusmärkide seast vaid 101 välja valida. Mõnele suurkujule on püstitatud ju mitmeid mälestusmärke. "Tegin südame kõvaks ja ei valinud neid ei paremuse või mulle meeldiva ilu pärast. Pea kõikjal on eelistatud just esimesena vastavale isikule püstitatud taiest. Siiski andsin endale loa kajastada ka muid ausambaid erinevates paikades, mis antud isiku või sündmusega seotud on. Seega kasvas monumentide arv mitmesajaliseks, aga reegleid rikutud ei ole. 101 sekka läheb leheküljel vaid põhiline, kõik muud selle juurde on lisad," selgitas ta.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: