Abivallanem Tiina Oraste ütles, et tosin külaraamatukogu muudetakse laenutuspunktiks, kuid Koigi raamatukogust saab valla keskraamatukogu.

"Rahalist kokkuhoidu siin kindlasti ei teki, küll aga on meie eesmärk juhtimiskvaliteedi tõstmine, efektiivsuse tõstmine. Me tahame, et meie raamatukogud muutuksid kogukonnakeskusteks. Et teenused, mida me osutame, oleksid ühtlased," selgitas ta.

Oraste leiab, et raamatukogu saab aidata inimestel vallaametnikega suhelda. Raamatukogus võiksid näiteks toimuda üritused lastele ja lastega peredele, koos käia raamatuklubi.

Kuigi kõik raamatud on valla raamatukogude vahelises ristkasutuses, pole Järva vald Oraste sõnul oma raamatukogude arendamisega veel piisavalt tegelnud. Esimese asjana tuleb parandada infotehnoloogilist võimekust ja luua uusi teenuseid. Peale raamatute võiks laenutada näiteks muusikariistu, miks mitte ka jalgrattaid, märkis Oraste.

"Ega me ei taha kehvemad olla kui pealinnas. (Tuleb) mõelda juurde neid teenuseid, mida kogukonnas inimesed vajavad," ütles abivallavanem.

Järva valla mitme raamatukogu juhatajad kinnitasid, et refom on nendega küll läbi arutatud, kuid neile ei meeldi, et raamatukogust saab laenutuspunkt.

Ahula raamatukogu juhataja Kaja Leidtorpi sõnul võiks nad jääda pigem haruraamatukoguks.

"On üks Järva valla raamatukogu, millega me oleme nõus, aga meie ettepanek oli, et me jääksime haruraamatukogudeks, mitte laenutuspunktideks. Kuna me oleme kõik õppinud raamatukogu töötajateks ja töötame raamatukogus, siis me tahame, et meil oleks töö raamatukogus," rääkis Leidtorp.

Koigi raamatukogu juhataja Malle Kreegi sõnul on raamatukogud juba praegu külakeskused.

"Nad ongi nagu külakeskus. Inimesed käivadki raamatukogus oma muredega ja lihtsalt olemas," ütles Kreek.