Merike Estna (1980) elab ja töötab Tallinnas ning on õppinud Eesti kunstiakadeemias ning Goldsmithi kolledžis Londonis. Estna kunstipraktika märksõnad maalikunstis on mustrid ja värvikombinatsioonid, mis laenavad sageli ainest tarbekunstist.

2014. aastal pälvis Estna Konrad Mäe preemia ning tema teosed kuuluvad lisaks kodumaistele ja rahvusvahelistele erakogudele ka Kumu kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudesse.

Raul Keller (1973) on alates 1990. aastatest tegelenud heliinstallatsiooni, performance'i, foto, tee-ise-kultuuri, teksti, video- ja radiofoonilise kunstiga. Lisaks isiknäitustele on ta andnud raadiokunsti kontsertetendusi LokaalRaadioga ja tegutsenud vabaimpro müraduos Post Horn.

Keller on esinenud angloameerika artistina Paul Cole, mis esitab burleskset americana't. Keller on ka Muusika ja Kunsti Dünaamilise Koondise (MKDK) asutajaliige ja juhataja ning osaleb kunstirühmituses MIMproject. Ta on ka raadiokunstifestivali "Radiaator" asutaja koos Katrin Essensoniga. Tema teoseid on lisaks erakogudele EKKM-i, Eesti kunstimuuseumi ja Tartu kunstimuuseumi kogudes.

Karel Koplimets (1986) töötab narratiivsete installatsioonidega ja huvitub teemadest, nagu konspiratsiooniteooriad, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ning paranoiad. Koplimets on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia fotograafia magistriõppe ja täiendanud end fotograafia erialal Praha etenduskunstide akadeemias.

Koplimets on kunstnike kollektiivi Visible Solutions OÜ liige ja on osalenud näitustel Eestis ja mujal. Tema teoseid on Eesti kunstimuuseumi, Tartu kunstimuuseumi, EKKM-i, Kiasma nüüdiskunstimuuseumi ja Musée de l'Elysée kogudes.

Paul Kuimet (1984) on kunstnik, kes töötab fotograafia ja 16mm filmiga ruumiinstallatiivses võtmes. Kuimetit huvitavad nii ikoonilised modernistlikud hooned ja objektid kui ka kaasaegsed mitte-kohad, mis võivad küll endas kanda visuaalseid vihjeid 20. sajandi avangardidele nii kunstis kui arhitektuuris, kuid on nendest nüüdseks täielikult tühjendatud.

Kuimet on õppinud fotograafiat ja videokunsti Eesti kunstiakadeemias, Helsingi disaini- ja kunstiülikoolis (TaiK), Balti filmi- ja meediakoolis ning Ida-Londoni ülikoolis. Ta on end täiendanud Väino Tanner fondi, Espace Photographique Contretype'i, Atelierhaus Salzamti ja WIELS-i kaasaegse kunsti keskuse residentuurides.

Kristina Norman (1979) on interdistsiplinaarne kunstnik, keda huvitab identiteedi, mälu ja avaliku ruumi suhe. Norman on tegev nii kaasaegse kunsti kui ka dokumentaalfilmi alal. Norman on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafika erialal ja kunsti magistriõppe. Ta esindas 2009. aastal Eestit 53. Veneetsia kunstibiennaalil projektiga "After-War". Normani uusimad teosed tegelevad migratsiooni valupunktidega ja keskenduvad mälule ja avalikule arvamusele. Norman on resident-kunstnik Itaalia vanimal kaasaegsete etenduskunstide festivalil "Santarcangelo dei Teatri".

Eesti kunstnike liidu kutsutud komisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti kunstnike liit), Sirje Helme (Eesti kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu kunstimuuseum), Marten Esko (EKKM), Tamara Luuk (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti tarbekunsti- ja disaini muuseum), Peeter Talvistu (Tartu kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus) ja kunstnik Kaido Ole (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2016–2018).