"Ma saan üle pika aja taas meedialt tähelepanu, see lisab pinget. Aga teisel tasandil on see tõesti asjade normaliseerumine, et kunstnikud saavad töö eest palka. Mul on üle pika aja jälle tervisekindlustus jne. Ma saan aru, miks sellele nii palju tähelepanu pööratakse, samas on see lihtsalt palk," tõdes Koplimets.

1430-eurone kunstnikupalk tähendab Estna sõnul nüüd, et töö eest saab lõpuks ka palka. "Tööd on vaja ju teha ja näitused valmivad kogu aeg. See on normaalsem olukord." Ta märkis, et palga määramisel arvestatakse ilmselt palju kunstniku aktiivse näitusetegevusega ja sellega, kui palju projekte tulemas on ja viimastel aastatel tehtud.

"Näiteks, sa osaled grupinäitustel, sul on isikunäitused, kuhu sind on kutsutud või kus osalemist sa oled taotlenud ja selle saanud, või sinust on palju kirjutatud. See kõik kokku. Sa oled huvitanud kuraatoreid, kirjutajaid, kes kirjutavad su teostest jne. See ongi ehk see, mis sind esiplaanil hoiab," lisas Koplimets.

Oma tööst rääkides märkis Estna, et talle on olulised mitmed asjad, aga peamine on maalile lähenemine. "Ma vahetan tihti positsiooni vaataja ja teose vahel. Näiteks maali asemel laes on meil maal põrandal, jalgade all, või maalid, mis on kantavad. Aga teiseks muidugi ka värvide ja mustrite kasutus, mis sai alguses pigem inspiratsiooni sellest, mida ei ole maalikunstis väga kasutatud ja mis pärineb rohkem tarbekunstist või käsitööst."

Estna töötab pigem projektide kaupa. "Igal projektil on oma teema ja need, mida ma juba mainisin, on alati kaasaskäivad olulised küsimused."

Koplimets töötab narratiivsete installatsioonidega ja huvitub teemadest, nagu konspiratsiooniteooriad, kuritegevus, hirmumehhanismid, paranormaalsed fenomenid ning paranoiad.

"Need olid teemad, mis huvitasid mind väga pikalt mingi periood. Nüüd ma olen neist teemadest natuke kõrvale kaldunud, aga mingil moel ma nendega n-ö sahtlis töötan. Praegu olen ma vaheperioodis, kus mind huvitavad majanduslikud suhted. Viimased projektid olid näiteks Eesti töölised Soomes ja Soome viinaturistid Eestis, või välistööjõud ja piiriülesed töötajad Luksemburgis," tõi Koplimets välja.

Koplimets nimetab end installatsioonikunstnikuks. "Kriminaalsus on ka üks märksõna, millega ma tegelenud olen. Juhtumiuuring on teine märksõna. See on meetod, mida ma olen kasutanud väga pikalt oma teoste vormistamiseks või eeltöö tegemiseks."

Komisjon otsustas aastateks 2020–2022 kunstnikupalga määrata lisaks Estnale ja Koplimetsale ka Raul Kellerile, Paul Kuimetile ja Kristina Normanile.