Noorelt surnud Oskar Kallis oli 20. sajandi alguse rahvusromantilise eesti kunsti suur lootus. Oma õpetaja Ants Laikmaa eeskujul töötas Kallis peamiselt pastellidega, kasutades sageli julgeid värvikooskõlasid.

Kaasaegsetest kujutas Kallis eepost "Kalevipoeg" kõige suurema põhjalikkusega. Ta uuris Eesti Rahva Muuseumi kogusid ja käis ka ise välitöödel. Tema teostes näeb palju rahvarõivamustreid, aga ka vanu ehteid ja muud vanavara. Kallis ei kujutanud Kalevipoega mitte mütoloogilise hiiuna, vaid pigem eesti talumehena. See aitas lähendada eepose maailma eesti publikule, kes samastas end eelkõige talurahvaga. Kallise Kalevipoeg muutub tema loomingus järjest mehisemaks – mänguhimulisest talupoisist saab enesekindel valitseja.

Lühikese elu jooksul jõudis Kallis luua palju: hulgaliselt eesti muinasmineviku teemalisi, aga ka dekadentlikke ja sümbolistlikke maale ja joonistusi ning palju tarbegraafikat ja tarbekunstikavandeid.