Eesti riigi loomine kujundas ümber ka siinse eliidi jõujooned. Pikki sajandeid oli Eesti ülemkiht koosnenud baltisakslastest. 20. sajandi alguses hakkas kasvama eestlastest keskklass: ärimehed ja poliitikud, kunstnikud, kirjanikud ja teised haritlased, kes vahetasid noores rahvusriigis välja vana baltisaksa ladviku. Uue eliidi kiire tõus tõi ühiskonda dünaamikat, värskust ja uusi ideid, aga andis samas põhjust tõusikuid kritiseerida. 1920.–1930. aastaid iseloomustasid ka vastuolud kunstnike ning riigi- ja rahavõimu vahel.

Luuletaja Marie Under ja kunstnik Ants Laikmaa tõusid eesti kultuurieliidi hulka juba 20. sajandi alguses ning kuulusid selle tippu ka 1920.–1930. aastatel. Laikmaa maalil on poetessi kujutatud alles oma luuletajatee alguses. 1904. aastal tuli Under Eestisse suvepuhkusele Moskvast, kus ta sel ajal elas. Just Laikmaa, kes oli noorde säravasse luuletajasse väga kiindunud, julgustas teda luuletama saksa keele asemel eesti keeles ja oma luuletusi avaldama. Samal aastal ilmuski Postimehes varjunime Mutti all Underi esimene eestikeelne luuletus. Ajalehele oli selle saatnud Laikmaa.