Allegoorilisel kolmikmaalil on aastaajad ühendatud naise elujärkudega, mis seostuvad looduse elutsükli, viljakuse ja taassünniga. Maalil kujutatud naine kehastab rahvuse elujõudu ja järjepidevust. Eri eluetappidele osutab ka pearäti erinev kandmisviis. Rahvuslik pearätik on eesti kunstis tuttav motiiv, mis esineb juba Ants Laikmaa rahvusromantilises loomingus.

Maal peegeldab kohanemist vaikiva ajastuga, kui kunstnikelt nõuti realistlikkust ja elulähedust, rahvuslikkust ja positiivsust. Adamson-Eric oli edukas kunstnik, kes oli pikalt õppinud ja töötanud Euroopas. Pärast 1934. aastal kodumaale naasmist ilmuvad tema töödesse etnograafiliste sümbolitega laetud mees- ja naisaktid, Kalevipoeg, rahvus- ja talumaastikud, aga ka võimu võrdkujuks olev Vabaduse väljak Tallinnas.

Vormivõtetelt seostub maal uusimpressionismiga, mis oli 1930. aastatel koos konservatiivsete meeleoludega läinud moodi kogu Euroopas.