Karin Luts oli 20. sajandi esimesel poolel üks nimekamaid Eesti naiskunstnikke. Maalil on ta kujutanud iseennast, moodsa ajastu naisloojat, lihtsas ateljeetoas. Poisipea ja ruudulised püksid annavad talle poisiliku, pea maskuliinse välimuse.

"Esimesel kevadel peale Pallasesse astumist jätavad tüdrukud kurameerimise maha. Teisel kevadel lõikavad juuksed ära. Kolmandal kevadel loobuvad kõigest muust neitsilikust. Neljandal kannavad pükse, viiendal tulevad tagasi puudri, pitside ja lokkide juurde, ja kuuendal lähevad mehele," kirjutas Luts. Tema enda prantsuspäraselt garçonne'lik ehk poisitarilik väljanägemine maalil kinnitab seevastu loomingulisele vabadusele ja kunstnikuametile truuks jäämist. Luts oli üks väheseid naisi, kellel see 1930. aastatel õnnestus.

Nagu paljudel teistelgi selle põlvkonna loovisikutel jagunes Lutsu loometee kodumaal elamise ja eksiili vahel. 1944. aastast kuni surmani elas ta pagulasena Rootsis.