Oliiviroheline, sapiroheline, kroom oksiidroheline, hele koobaltroheline, ooker, kaadmiumpunane, põletatud umbra, titaanvalge, koobaltsinine, ultramariinsinine, punane ooker, põletatud sienna, viridianroheline, phthalo roheline, Van Dyck'i pruun, krapplakk punane, cerulean sinine, Naapoli roosa, kuldne ooker, malahhiit heleroheline, Inglise roheline, tume koobaltlilla, türkiissinine, magenta, türkiisroheline, india kollane, Veneetsia punane, kaadmiumkollane, karmiinpunane, hele koobaltlilla, roosa, sidrunikollane, kroomkollane, kuninglik sinine, Vermillion, korallroosa, kaadmiumoranž, strontsiumkollane, Preisi sinine, marsi pruun, põletatud toores umbra, Naapoli kollane, heleroosa, türkiissinine, ultramariinroheline, kollane ooker, tsink valge. See võiks olla üheks kirjelduseks Konrad Mägi maastikumaalidest, tema värviskeemidest.

Maalikunstniku peamiseks kujutamisvahendiks on värv, valgus ja vari. Ning Konrad Mägi on selles kindel meister. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, kuidas ta kujutab oma maalidel läbi erksa värvi valgust ja varju. Arvan, et maastikumaal on maalikunstis põnev žanr, läbi mille on võimalik saada kogemust ühest hetkest. Maastikumaali loomisel on tavaliselt ees mingitsorti konkreetne ja kindel ajahetk. Mägi on maalinud maastikke nii reaalajas, kui ka mälu järgi. Ja ta on olnud õrn ning tundlik vaatleja. Värvid tuubis said osaks Mägist ja tema sai osaks värvidest. Huvitav on fakt, et algselt oli kunstnikul pigem huvi vormi ja skulptuuri vastu. See huvi on kindlasti mõjutanud ka Konrad Mägi pintslikäsitlust. Ta maalid on jõulised ja värv on kui vorm. Pintslitõmbed on emotsionaalsed ning iga maal mõjub ruumilisena.