Maalikunstnik Anne Parmasto (1952) on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja ühismaalimist harrastava Austria kunstnikeühendusse Rabnitztaler Malerwochen liige. Ta on korraldanud 40 isiknäitust ja osalenud mitmesajal grupi- ja ülevaatenäitusel. Anne Parmasto on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1981. aastal maalikunsti eriala teatridekoraatori lisaerialaga.

Kunstniku sõnul ei muutnud preemia pälvimine tema elus suurt midagi. "Kunstnik töötab üksinda, suhtleb oma lõuendiga - selles mõttes ei muutunud midagi," sõnas Parmasto "Aktuaalsele kaamerale".

Kaks aastat tagasi emeriteerunud Parmastol on viimased paar aastat olnud viljakad. "Olen lõpetanud vanu töid ja uusi teinud. Üks mu vana töö tuleb eksponeerimisele Haus galerii oksjonil. See on küll 30 aastat tagasi tehtud, aga väga huvitav oli leida töö ateljeenurgast, lahti rullida ja raami peale tõmmata."

Parmasto on töötanud villijana Tartu õlletehases, laborandina zooloogia ja botaanika instituudis, sekretärina pimedate ühingus, majandusosakonna juhataja asetäitjana kalurikolhooside liidus ja kasvatajana balletikoolis. Pärast ERKI lõpetamist töötas ta kunstnikuna Kaubamajas ja vabakutselise kunstnikuna. 2019. aastast on ta Tartu Ülikooli emeriitdotsent, on olnud maalikunsti ja kompositsiooni õppejõud aastatel 1998–2019 Tartu Ülikoolis ja 1981–1994 Tallinna Ülikoolis. Teda on tunnustatud Tartu Ülikooli aumärgi ja Ado Vabbe preemiaga. Aastatel 2019–2021 kuulus ta kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali koosseisu. 

Preemia kandidaatideks esitati sel aastal Eesti kunstiinstitutsioonide poolt lisaks laureaadile Mihkel Ilus isiknäituse "Selgitustööd" Haapsalu linnagaleriis ja näituse Tallinna kunstihoones eest, Veiko Klemmer isiknäituse "Mida raha eest ei saa" eest Draakoni galeriis, Andres Koort loomingu ulatusliku ülevaate eest Kadrioru Plaza galerii näitusel "Minimal" ja esinemise eest Leedu Kunstnike Liidu näitusel "(at)kurti buvusia tikrove" Užutrakise kunstifestivalil, Katrin Koskaru isiknäituse "Mootorimüra päikese suunast" eest Hobusepea galeriis, Mari Kurismaa ühisnäituse (koos Sirja-Liisa Eelmaga) "Korduvad mustrid" eest Tallinna Kunstihoone galeriis, Tiiu Pallo-Vaik teoste seeria eest ühisnäitusel (koos Ingrid Alliku ja Naima Neidrega) "Nagu kivid voolavas vees" Tallinna linnagaleriis ja isiknäituse "Virg" eest Draakoni galeriis, Sirje Petersen isiknäituse "Punane niit" eest Haus galeriis, Juss Piho isiknäituse "Ring" Tallinna Jaani kiriku galeriis ja isiknäituse "Värviravi" eest Kärdla Nelja Nurga galeriis, August Sai isiknäituse "Värvi lugu" eest Hobusepea galeriis, Evelyn Zolotko isiknäituse "Päeva palee" eest galeriis Pallas ja Solarise galeriis ja Tiina Tammetalu ulatusliku retrospektiivse maaliseeria "Eesti maastik" eest Kadrioru Plaza galerii näitusel "Minimal".

Konrad Mäe nimelist medalit ja preemiat annavad Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Maalikunstnike Liit välja alates 1979. aastast, meenutades sellega Konrad Mäe sünnipäeva 1. novembril ja Mäe olulisust siinse maalikunsti arengus. Preemia antakse maalikunsti teose, teoste seeria, näituse või kunstiprojekti eest, mis on oluliselt rikastanud eesti maalikunsti ning olnud avalikult eksponeeritud ajavahemikul väljaandmisele eelneva aasta 1. novembrist kuni väljaandmise aasta 1. novembrini. Preemia määramine kunstnikule on ühekordne. Preemiaga kaasneva medali autor on metallikunstnik Enn Johannes.

Preemia on pälvinud muuhulgas Olga Terri, Tõnis Saadoja, Lembit Sarapuu, Alice Kask, Kaido Ole, Enn Põldroos, Sirja-Liisa Eelma jpt.