Nii nagu tantsijad on harjutanud tantsusamme ja -mustreid, on ka kirjeldustõlgid oma tantsutekste harjutanud juba kuid. Viimane lihv antakse aga proovide käigus staadionil.

"Me saime kevadel õppevideod, kus näeme ühe rühma tantsu. Me saame kätte tempo, meeleolu, mis samme nad teevad, kas põlvetõstet või labajalga. Aga me ei saa kätte mustreid ja kostüüme, sest nad on treeningriietes oma kodusaalis," selgitas kirjeldustõlke meeskonna juht Piret Aus.

"Suurem joonis, põhiline tuleb ikka selle järgi, mis on platsil. Seal on suured joonised, suured mustrid, liikumised, peale- ja mahatulekud. Siin, proovides passime peale, kui on oluline moment, siis filmime üles telefoniga ja kirjeldame ära, kuidas keegi maha läheb. Ja on hästi oluline, et me peame ära paigutama, et me ei räägi jutule vahele, sellele, mida etenduse ajal räägitakse publikule," rääkis kirjeldustõlk Kärt Mikli.

Lisaks kirjeldustõlkele saavad vaegnägijad kõiki tantsumustreid kogeda ka taktiilsete jooniste ja peokava abil. Kutseid kirjeldustõlkega etendusele jagab Eesti Puuetega Inimeste Koda.

Eesti Televisioonis algab tantsupeo etenduse otseülekanne laupäeval kell 18:45 ning seal on kirjeldustõlge kättesaadav läbi vaegnägijate helikanali.