"Martin Scorsese on üks väheseid praegu tegutsevaid filmitegijaid, kellel on õnnestunud nn autoripositsioon ja kommertsedu sellisel moel kokku panna. 1970. aastatel väga teravate, mõnemiljoniste arthouse-filmidega endale n-ö tänava-reputatsiooni välja võidelnud lavastaja suutis juba siis ikka ja jälle oma näitlejad Oscariteni välja viia, endal jäi see tal küll esialgu saamata," avas Martin Scorsese persooni retrospektiivi kuraator Tristan Priimägi. "Käesoleva sajandi alguses jõudis Scorsese ühtäkki aga veel järgmisele tasemele. Tema filmide maksumus mitmekordistus ja ta hakkas tegema kallimaid filme. Need on tõelised spektaaklid, mis on enamasti maksnud umbes 100 miljonit ja, Hollywoodi seisukohalt ülioluline, toonud sealjuures enamasti tagasi mitmekordse kasumi."

Scorsesest on saanud suurfilmide lavastaja, kelle tööd põhinevad enamasti originaalkäsikirjal. "Scorsese retrospektiivi tehes püüame järgida tema head eeskuju ja mitte lihtsalt filme näidata, vaid ka nendest rääkida, neid mõtestada ja konteksti panna. Tõsi, Scorsese maailm on põhiliselt USA ja eriti New Yorgi maailm, aga läbi selle mikrokosmose on võimalik rääkida ka kõigist suurtest teemadest, lõpetades sellega, mis üldse on film ja milleks seda tarvis läheb," selgitas Priimägi. 

Martin Scorsese retrospektiiv leiab aset kinos Sõprus ja Tartu Elektriteatris 9.-30. oktoobrini. Tallinnas teeb igale filmile sissejuhatuse programmi kuraator Tristan Priimägi.