Tallinnas ja Tartus toimuv Scorsese retrospektiiv on Angerpika sõnul üks suuremaid ühe autori retrospektiive, mis kahe linna peale kokku toimunud on. Kui Tallinnas näeb 21 filmi, siis Tartus on programm veidi väiksema mahuga ja on fookusesse seadnud Scorsese sünni- ja kodulinna New Yorgiga seostuvad filmid.

Angerpikk rääkis, kuida Scorsese kuulus koos Francis Ford Copolla, Steven Spielbergi, Brian de Palma ja veel mõnede teistega 70ndatel esile kerkinud filmitegijate põlvkonda, kes Ameerika kino nägu märgatavalt muutsid. Scorsese eristub Angerpika sõnul teistest võib-olla aga just sellepärast, et tema kasvas lisaks Ameerika kino mõjuväljale ka Euroopa kino mõjutuste käes. Scorsese juured olid Sitsiilias ja lapsena oli neil peres komme koos sugulastega reede õhtuti vaadata televiisorist Itaalia filme. "Ta on natuke kosmopoliitsem võib-olla sellest põlvkonnast," arvas Angerpikk.

Angerpikk õhutab retrospektiivi võimalikult suures mahus läbima, et näha, mis on samasugune ja mis on erinev Scorsese pildikeeles. "See, kuidas ühe režissööri suhe linnaga väljendub, on päris erinevad vormid võtnud. Õige mitmes filmis see linnakeskkond pole lihtsalt taustal dekoratsioon, ta on ikkagi tegelase või selle toimuva füüsiline väljendus," tõi ta välja.

Kui näiteks Spielberg ja Copolla on võib-olla oma loomingu varases faasis olnud Scorsesest edukamad, siis Angerpika sõnul paneb aeg sageli asjad teistpidi paika. "On nii mõnigi Scorsese film, mis välja tulles tegelikult ei olnud nii edukas või isegi põrus kassatulu mõttes, aga tagantjärgi on osutunud tõeliseks kinoklassikaks – ka selle pilguga tasub neid vaadata," rääkis ta.

Scorsesel on oluline osa olnud mängida ka Ameerika kinos olulisel kohal olevate maffiafilmide kujundamises. "Ta on teinud seda mõneti teistmoodi kui Francis Ford Copolla, kes "Ristiisa" filmidega on ka suurnimena seal seismas. Scorsese toetub väga oma noorpõlve kogemustele, sellisele karmivõitu keskkonnale, kus ta noores peas kasvas," rääkis Angerpikk.

"Need tegelased tema filmides ei ole sugugi kõige meeldivamad inimesed, aga ometi me elame neile kaasa. See kaastunne või püüd neid mõista on väga tugev Scorsese filmides. Nii tugev, et leiab ka väga isikupärase väljenduse kinolinal," selgitas ta.