Idee, kirjutada perekonna loost näidend, mida hakkab mängima näitlejapere Garmen, Margus ja Theodor Tabor sündis Rober Täpi peas juba mõni aeg tagasi.

"See tükk, tõepoolest, kätkeb endas nii sellist suhte arutamist, lahti harutamist, küsimata jäänud küsimuste küsimist, kuid samal ajal ka absurdi, huumorit. Eks me üritamegi siin Taboritega koos ühe fiktiivse perekonna loo sasipundart lahti harutada ja nagu ikka see käib läbi naeru, nalja, pisarate," rääkis Täpp "Aktuaalsele kaamerale".

Aastaid vanematekodust eemal olnud poeg tuleb koju, et jätta hüvasti äsja siitilmast lahkunud isaga, kellega paljud jutud jäid õigel ajal rääkimata.

"Ma üritasin ka ise selle lavastusega läheneda ka sellele küsimusele, et miks me pelgame surmast rääkida. Lavastus teistpidi võiks olla väike üleskutse mõelda elujaatavalt oma lõplikkusest ja veel elujaatavamalt teineteisest, suhetest, kuhu me praegu saame panustada, niikaua kui me siin oleme," lisas Täpp.

"See on uskumatu, kuidas meil võib juhtuda, et kõige lähedasemad inimesed on kõige kaugemad, ja ei ole õigel hetkel seda jõudu, et neid õigeid küsimusi küsida," tõdes osatäitja Theodor Tabor.

Koos perega peret mängida on kõigile asjaosalistele huvitav väljakutse. "Seal tekivad imelikud hetked, kui seda mängida ja laval äkitselt tuttava inimesega kohtuda. Muidu on vanematega päris kerge töötada. Nad on professionaalsed, tuleb välja. Kui on pikk proovipäev, hommikune ja õhtune proov, siis on lõunad tasuta: väga meeldiv," muigas Tabor.

Margus Taborit inspireeriski see, et Täpp kutsus kogu pere mängima. "Me sel hetkel ei teadnud, mis materjal see üldse on. Proovide alguses hakkaski selguma, mida me täpselt teeme. Teen seda ikka sellepärast, et see tundub huvitav, mitte, et endale jälle üks etendus kirja saada," lisas Margus Tabor.

Lavastuse kunstnik on Liisa Soolepp. Lavastus tuleb välja Tallinnas, Sakala 3 teatrimajas ning hakkab siis mööda Eestimaad ringi rändama.