Tristan Priimägi: kõige huvitavam muutus Oscaritel toimus dokfilmi kategoorias ({{commentsTotal}})

Tristan Priimägi kommenteeris "Terevisioonis" Oscarite jagamist ning juhtis tähelepanu sellele, et parima dokfilmi auhinna pälvis rohkem kui seitsme tunni pikkune, algselt minisarjana mõeldud teos "O.J.: Made in America".

Priimägi rääkis, et Oscarite gala möödus suhteliselt harjumuspäraselt, võiks isegi öelda, et igavuse äärel.

"Oli ette arvata, et tuleb palju kriitikat Trumpi administratsiooni aadressil, tänukõned olid igavad kuni selle grandioosse finaalini, mis on minu lühikese Oscarite vaatamise ajaloo kõige ägedam hetk üldse: minut aega sellist olukorda, kus keegi ei saa mitte midagi aru," kommenteeris ta.

Priimägi viitas sellele, kuidas parimaks filmiks kuulutati esmalt vale film ning viga avastati siis, kui tänukõne oli juba alanud.

"Ma jõudsin juba pettuda parima filmi tulemuses ja nagu jänes kübarast tõmmati minu favoriit välja."

Priimäe sõnul on irooniline, et "Kuuvalgus" parima filmi Oscari "La La Landilt" n-ö ära võttis, sest tegemist on diametraalselt erinevate filmidega.

""La La Land" on selline Hollywoodi läbinisti konservatiivne kummardus iseendale peeglis, mis räägib kahe noore inimese valikust külma kalkuleeriva karjääri kasuks omavahelise suhte arendamise asemel. Ma arvan, et väga paljud hindajad, kes istuvad filmiakadeemias, on pidanud oma elus tegema täpselt samasuguse valiku. "Moonlight", mis on niivõrd pretensioonitu, küll aga väga olulistest teemadest – mustanahaliste gei-Ameerikast – ja väga tugeva autori käekirjaga ja mitte üldse kõrva karjuv, vaid hästi diskreetne film, tuli ja samamoodi väga diskreetselt võttis selle lõpuotsa üle."

Kõige huvitavam muutus Oscarite jagamisel tuli Priimäe jaoks aga dokfilmi kategoorias.

"Võitis suurepärane LA, Ameerika rassisuhete isegi poolteaduslik analüüs "O.J.: Made in America". Tuntud sportlase, hilisema ärimehe ja üldse seltskonnategelase O.J. Simpsoni kohtuasjast, kus teda süüdistati oma naise ja tema väidetava armukese mõrvas. Selle kohtuasja kontekstis lükati luup laiali niimoodi, et räägiti väga palju sellest, mis on mille tagajärg. Huvitav on see, et minisari, mille kogupikkus on tegelikult seitse ja pool tundi, võitis doki kategoorias. Ma küll seda statuuti ei jõudnud lugeda, aga vähemalt võõrkeelse filmi Oscari puhul on see nõue, et film peab olema olnud kinolevis ühe nädala. Ju nad siis leidsid võimaluse panna see seitsme ja poole tunnine kinno ja seetõttu said nad selle esitada. Kuna nad ka Oscari võitsid, siis võib see tähendada väga kardinaalset muutust, et minisarju hakataksegi turundama sellisel moel, et neid proovitakse tuua kinno ja panna konkureerima filmidega," selgitas ta.

Vaata kogu pärjatute ja nominentide nimekirja SIIT.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Terevisioon"



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
Ryuichi Sakamoto

Sellist filmi Ryuichi Sakamotost pole varem tehtud

Vähe on filme, mis annavad nõnda hästi edasi seda, kuidas helilooja kuuleb ja tajub ümbritsevat maailma. „Ryuichi Sakamoto: kooda”, mis jõuab ekraanile 24. jaanuaril Kumus, on üks sellistest – usalduslik sissevaade jaapanlase Ryuichi Sakamoto loomingusse. 

"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: