Tallinna Arhitektuuribiennaal uurib linna, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte ({{commentsTotal}})

Kaarli puiestee.
Kaarli puiestee. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Neljas Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB alapealkirjaga bioTallinn uurib linnamaastikke iseorganiseeruvate süsteemidena. TABi peakuraator Claudia Pasquero käsitleb linnaruumi mitte inimkesksest lähtekohast, vaid tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses ‒ bioTallinn pakub nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina.

13.-17. septembril peetavat Tallinna Arhitektuuribiennaali produtseeriva Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on biennaali puhul tegemist regiooni suurima arhitektuurisündmusega, mis käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. Biennaali programm koosneb kolmest peasündmusest (kuraatorinäitus, sümpoosion ja Tallinna visioonivõistlus) ja satelliitprogrammist, millest tähtsaimad on installatsioonivõistlus ja koolide näitus. "Biennaali programmi kuulub veel palju erinevaid väiksemad näitused erinevates asukohtades üle Tallinna, TAB Klubi, filmiprogramm, peod ning ekskursioonid, mis kindlasti septembri teisel nädalal arhitektuuri- ja linnaruumihuvilist publikut köidavad," loodab Järg.

Kuraatorinäitusel "Antropotseeni saar" Eesti Arhitektuurimuuseumis saab näha kunstnike ja teadlaste visioone Paljassaare poolsaare ümberkujundamisest. See Tallinna piirkond iseloomustab maastikku, kus kohtuvad bioloogiline mitmekesisus ja intensiivne inimmõju. Paljassaare poolsaare arendamist mõjutavad kaks konfliktset ideoloogiat: keskkonnakaitseline ideoloogia näeb ette selle piirkonna illusoorse looduslikkuse säilitamist, kommertsarenduse ideoloogia aga selle muundamist uueks looduslähedaseks linnakeskkonnaks.

Kahepäevane tempokas arhitektuuriteoreetiline sümpoosion (14.09-15.09; Balti Jaama vana ootepaviljon) on tihedalt seotud kuraatorinäitusega, mille kuraator on biennaali teemast lähtuvalt kokku pannud esmajoones uudisloomingust. Sümpoosionil saavad erialainimesed arutada ja reflekteerida just TABi jaoks loodud uurimistöö tulemusel valminud teoste tagamaid. Olulisematest esinejatest saab välja tuua arhitekti, publitsisti ja õpetaja ning ecoLogicStudio ühe asutaja Marco Poletto; arhitektuuri-, disaini- ja visuaalkunsti valdkonna ajaloolase, Innsbrucki Ülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaani Bart Lootsma; arhitekti, University College Londoni Bartletti arhitektuurikooli uuenduslike keskkondade professori ning seal tegutseva biotA Labi direktor ja asutaja Marco Cruzi ja Rachel Armstrongi, kes on Newcastle’i Ülikooli arhitektuuri-, planeerimis- ja maastikukooli eksperimentaalarhitektuuri professor.

Koos Tallinna linnaga korraldatav visioonivõistlus kutsus osalejaid üles avastama Tallinna loodus- ja linnamaastiku potentsiaalseid ühenduskohti, keskendudes Paljassaare poolsaarele omaste maa ja rannaala, linnaarenduse ja pärandikaitse, reoveepuhastusjaama ning linnukaitsealade vahelise tasakaalu leidmise küsimustele. Paljassaar asub kesklinna vahetus läheduses ja ometi pole enamik linlastest seal iialgi käinud. Kunagine karjamaa ja enne seda piraatide poolt lõksuna kasutatud madalik on viimase kümnendi jooksul kaetud mitmesuguste kinnisvaraarendusprojektidega, kuid jäänud seni kättesaamatuks. Võistlusel osalejad pakkusid välja lahendusi, mis keskenduvad digi- või biotehnoloogiate kasutamisele ja nendega eksperimenteerimisele.

TABil katsetavad arhitektid Paljassaarel looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Biomehaaniliste prototüüpide kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi. Uuritakse, milline on Tallinna "ainevahetus" ning milliseid muutusi võiks energia, toidutootmise ning jäätmekäitluse ja õhusaaste valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed ja saaste võivad hübriidsete bioarhitektuuri prototüüpide puhul osutuda "ehitusmaterjaliks".

Linnaruumis hakkab biennaali ajal pilku püüdma TABi linnainstallatsioonide konkursi võidutöö - Londonis tegutseva Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö "Digital Building Blocks", mis pakub ristkihtpuitplaatidest kerg-konstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele. 2017. aasta alguses toimunud konkursi eesmärk on pakkuda alustavatele arhitektidele välja võimalus kavandada ja ehitada TABi ajaks Rotermanni soolalao ette installatsioon, mis kasutab tänase arhitektuurimõtte kõige värskemate ideede teostamiseks Eesti puidutööstuse tehnoloogiat ja võimalusi.

Retsini töö tõusis esile, kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas. Kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel, mis põhineb juba eksisteerivatel algoritmilistel protsessidel ja on seetõttu lihtsamini laborist tööstusesse skaleeritav. Tema odavale ja lihtsale modulaarsele süsteemile üles ehitatud projekt räägib tehnoloogia ja nutika disaini abil loodavast sotsiaalsest väärtusest, võimalusest välja töötada uusi kiireid lahendusi näiteks nii elamute kui erineva ajutise iseloomuga varjupaikade ehitamiseks. Retsini paviljoni loomis- ja ehitusprotsess ise on omamoodi mäng, modernistliku legomaailma kaasaegne versioon.

Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele.

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: