Alliku villa on Peedu suvituspiirkonna kõige silmapaistvam arhitektuuriobjekt, mis väljendab 20. sajandi alguse muutusi suvituskultuuris. Terviklikult säilinud peahoone moodustab koos teenijatemaja, maakeldri ja kõrghaljastatud krundiga ajastutruu juugendliku ansambli.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on hoone arhitektuurselt ja ajalooliselt väga kõrge väärtusega ning selle juures on tähtis ka väärtuslike interjööride säilimine. „Lisaks arhitektuuriväärtusele on sellel majal ka suur kultuuriajalooline väärtus, kuna nõukogude perioodil elas, suvitas ja töötas hoones arvukalt tuntud kultuuritegelasi,“ ütles Jänes.

Juugendliku puitvilla rajas 1920. aastate lõpus või 1930. aastate alguses tartlasest pankur Oskar Allik. 1950. aastatel kolisid kunagisse suvituskompleksi kirjanikud – sellest sai kirjanike puhkekodu Lõuna-Eestis. Aasta läbi peatus Peedul arvukalt tuntud kultuuriinimesi. Loomemajas elasid näiteks Kersti Merilaas, August Sang, Paul-Eerik Rummo, Paul Viiding, Kalju Kangur, Erni Hiir, Peeter Olesk, Boris Kabur, Astrid Reinla ja teised. Seda külastasid sageli ka Juhan Smuul, Hando Runnel, Ain Kaalep, Karl Muru, Debora Vaarandi, Jaan Kross, Aadu Hint ja paljud teised loovisikud.

Hoone mälestiseks tunnistamise aluseks on Muinsuskaitseameti eksperthinnang, mis tugineb Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi viidud mahuka uurimisprojekti „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs“ tulemustele.