Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks ({{commentsTotal}})

Jaamahoone
Jaamahoone Autor/allikas: kultuuriministeerium

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Esialgu puidust jaamahoone on ümber ehitatud kahel korral, aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule. "Transpordi arenguga seotud hoonestuse on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle on Tapa raudteejaama peahoone ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi," lisas Jänes. 

Eestis on seniajani kultuurimälestiseks tunnistatud 31 raudteejaama peahoonet, kuid neid lisandub, sest lähiajal on plaanis mälestiseks tunnistada ka Narva ning Valga raudteejaama hoone.

Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast uuema arhitektuuri ulatuslikku uurimistööd aastatel 2007 kuni 2012. Pärast mitut hindamist ja uuringuid leiti mälestise tunnused olevat ühtekokku 114 objektil, nende seas Tapa raudteejaama jaamahoonel. Vajadusele võtta raudteejaam kaitse alla on viidatud ka varasemas muinsuskaitseameti tellitud uuringus ning linnaelanike pöördumises.

Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutamisel ning näiteks ruumide ümberkohandamine on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.

Vanem foto:

Tapa jaam, I.Adamson, 1962. Allikas: kultuuriministeerium

Toimetaja: Madis Järvekülg



EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: