Esialgu puidust jaamahoone on ümber ehitatud kahel korral, aastatel 1914 ja 1928. Selle interjööris on säilinud algupäraseid detaile ja viimistlust, eriti väärtuslik on algne profiilliistude ja rombkaunistustega ootesaali risttalalagi.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on raudteejaamal Tapa ajaloos keskne tähendus, sest selle rajamine andis tõuke kogu linna arengule. "Transpordi arenguga seotud hoonestuse on saanud hoopis laiema tähendusega väärtus, mistõttu see vajabki kaitset. Tapa jaam on oluline sümbolobjekt nii raudteel kui ka Tapa linnaehituses, samuti väärtuslik historitsistliku arhitektuuri näide. Peale selle on Tapa raudteejaama peahoone ainus säilinud kivist Esimese maailmasõja eelne raudteejaama hoone, mis on valminud eriprojekti järgi," lisas Jänes. 

Eestis on seniajani kultuurimälestiseks tunnistatud 31 raudteejaama peahoonet, kuid neid lisandub, sest lähiajal on plaanis mälestiseks tunnistada ka Narva ning Valga raudteejaama hoone.

Tapa jaama peahoone tunnistati mälestiseks pärast uuema arhitektuuri ulatuslikku uurimistööd aastatel 2007 kuni 2012. Pärast mitut hindamist ja uuringuid leiti mälestise tunnused olevat ühtekokku 114 objektil, nende seas Tapa raudteejaama jaamahoonel. Vajadusele võtta raudteejaam kaitse alla on viidatud ka varasemas muinsuskaitseameti tellitud uuringus ning linnaelanike pöördumises.

Mälestiseks tunnistamine ei sea omanikule piiranguid hoone kasutamisel ning näiteks ruumide ümberkohandamine on võimalik ka juhul, kui hoone on mälestis.

Vanem foto:

Tapa jaam, I.Adamson, 1962. Allikas: kultuuriministeerium