Kolga-Jaani kiriku ikonostaas tunnistati kultuurimälestiseks ({{commentsTotal}})

Kolga-Jaani kiriku ikonostaas
Kolga-Jaani kiriku ikonostaas Autor/allikas: Pressimaterjalid

Kultuuriminister allkirjastas käskkirja, millega tunnistatakse kultuurimälestiseks Kolga-Jaanis asuva Püha Nikolause kiriku ikonostaasi ehisekooriga konstruktsiooni, ikoonid ja aujärje taguse maali koos raamistusega. See on silmapaistev tervik 19. sajandi teise poole kirikusisustusest.

Mälestis kõneleb selle perioodi kirikuvahetusliikumisest, kui Eesti muutus religioosselt mitmekesisemaks ja õigeusu kirikud hakkasid kerkima ka maapiirkondades. Paljud õigeusu kirikud on praeguseks hävinud või varemeis, olemasolevates hoonetes aga pole enamasti säilinud terviklikke ikonostaase koos sama kujunduslahendusega aujärjetaguse maaliga.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on väga tähtis, et kaitse alla võeti terviklik kujunduslahendus. "Ehkki Kolga-Jaani Püha Nikolause kiriku sisustus on 1870. aastate küllaltki tüüpiline lahendus, on see tänapäevaks muutunud harulduseks," kinnitas Jänes.

Kolga-Jaani õigeusu kirik rajati 1870. aastatel arhitekt G. Scheli tüüpprojekti põhjal. Samal ajal valmis kirikusisustuse terviklahendus, kuhu kuulub puidust ehisdekooriga pildisein ja ikoonid ning ikonostaasi taga altarruumis paiknev aujärjetagune maal koos raamistusega. Kokku on mälestise koosseisus 19 sakraalset pilti, mida ümbritsevad kaunistustega puitkonstruktsioonid.

Kunstimälestisi on mälestiste hulgas üldse kõige arvukamalt, kokku 13 434, selle hulgas on kõige rohkem just kirikuvara. Sellisel viisil komplektse tervikuna polnud seniajani ükski ikonostaas kaitse all. Ettepaneku kiriku sisustuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi Muinsuskaitseamet, kes pidas silmas objekti ajastu- ja paigatruudust, unikaalsust ja terviklikkust. Kultuurimälestiseks tunnistamine võimaldab selle omanikul taotleda riigieelarvelist toetust asja hooldamiseks ja korrastamiseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Eesti ajaloomuuseumi teadusdirektor ja näituse "Minu vaba riik" üks peakuraator Krista Sarv.

Krista Sarv: kardan, et suured võidud ja karmid kannatused jäävad igavesti eestlaste ajaloo osaks

Maarjamäe lossis avab kolmapäeval pidulikult uksed uuenenud ajaloomuuseum, kus avatakse püsinäitus "Minu vaba riik", millega võetakse osadeks lahti Eesti saja-aastane ajalugu. Sarnaselt teistele omataolistele annavad ka sellel näitusel tooni ennekõike sõjad ja eestlaste kannatused. Olgugi et teatud ohvrimentaliteeti on Eestile ette heidetud, jäävad kannatused ühes suurte võitudega siiski igavesti eestlaste kui väikerahva ajaloonarratiivi osaks, leiab Eesti ajaloomuuseum teadusdirektor ja näituse üks peakuraatoritest Krista Sarv.

FILM
"Happy End"

Arvustus. Nüri noaga Haneke

Uus film kinos

"Õnnelik lõpp" ("Happy End")

Lavastaja: Michael Haneke

Näitlejad: Isabelle Huppert, Jean-Louis Trintignant, Mathieu Kassovitz

6,5/10

TEATER
KIRJANDUS
Leelo Tungal

Kirjanduspreemia nominent Leelo Tungal: me elame nagu kahe maailma vahel

Emakeelepäeval, 14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus suisa kaks nominatsiooni - kogumiku "Teeleht" eest luule ning "Hallooo!" eest lasteraamatute kategoorias - pälvis kirjanik Leelo Tungal. Mari Klein tegi temaga sel puhul ka lühikese intervjuu, uurides, mida need teosed Tunglale tähendavad.

KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Mart Rannut

Mart Rannut: meie keelekavades pole olnud lõhna ka teoreetilistest alustest

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," rääkis saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut. Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: