Mälestis kõneleb selle perioodi kirikuvahetusliikumisest, kui Eesti muutus religioosselt mitmekesisemaks ja õigeusu kirikud hakkasid kerkima ka maapiirkondades. Paljud õigeusu kirikud on praeguseks hävinud või varemeis, olemasolevates hoonetes aga pole enamasti säilinud terviklikke ikonostaase koos sama kujunduslahendusega aujärjetaguse maaliga.

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese sõnul on väga tähtis, et kaitse alla võeti terviklik kujunduslahendus. "Ehkki Kolga-Jaani Püha Nikolause kiriku sisustus on 1870. aastate küllaltki tüüpiline lahendus, on see tänapäevaks muutunud harulduseks," kinnitas Jänes.

Kolga-Jaani õigeusu kirik rajati 1870. aastatel arhitekt G. Scheli tüüpprojekti põhjal. Samal ajal valmis kirikusisustuse terviklahendus, kuhu kuulub puidust ehisdekooriga pildisein ja ikoonid ning ikonostaasi taga altarruumis paiknev aujärjetagune maal koos raamistusega. Kokku on mälestise koosseisus 19 sakraalset pilti, mida ümbritsevad kaunistustega puitkonstruktsioonid.

Kunstimälestisi on mälestiste hulgas üldse kõige arvukamalt, kokku 13 434, selle hulgas on kõige rohkem just kirikuvara. Sellisel viisil komplektse tervikuna polnud seniajani ükski ikonostaas kaitse all. Ettepaneku kiriku sisustuse kultuurimälestiseks tunnistamiseks tegi Muinsuskaitseamet, kes pidas silmas objekti ajastu- ja paigatruudust, unikaalsust ja terviklikkust. Kultuurimälestiseks tunnistamine võimaldab selle omanikul taotleda riigieelarvelist toetust asja hooldamiseks ja korrastamiseks.