Kukruse memme matmispaigast sai kultuurimälestis

Kultuuriministeerium võttis muinsuskaitse alla Ida-Virumaal asuva Kukruse kalmistu. Hilisest rauaajast pärinev ainulaadne kalmistu annab uurijatele väärtuslikku informatsiooni selle ajastu matusekombestiku, asustuse ja maaelu uurimisel.
"Tegu on suure ja olulise osaga meie pärandist, tänu millele saame palju teavet just meie varasemast ajaloost ja sellest, kuidas inimesed sellel maal aastasadu tagasi elasid," ütles kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes.
Ajalooline kalmistu avastati 2009. aasta sügisel Tallinn–Narva maantee tee-ehituse käigus. Arheoloogilistel väljakaevamistel leiti Kukruselt umbes 600 ruutmeetri suuruselt alalt põletusmatusteväli, laibakalmistu ja uusaegne sillutatud tee. 12.–13. sajandist pärineva kalmistu kõige kuulsamaks leiuks võib pidada uue Eesti Rahva Muuseumi põhiekspositsioonis eksponeeritud Kukruse memme.
Teetöödega seotud arheoloogiliste kaevamiste käigus uuriti läbi vaid osa kalmistust, suurem osa muistisest on teaduslikult läbi uurimata. Eelkõige on Kukruse kalmistu oluline osa meie kultuuritraditsioonist ja kollektiivsest mälust, mis väärib säilitamist nii kultuuriväärtusega maastikuelemendi kui ka potentsiaalse teadusuuringute objektina.
Toimetaja: Madis Järvekülg