Karis teatas kirjas, et Raadi mõisahoone sobiks TKM-i jaoks mitmel põhjusel: see lahendaks kunstimuuseumi oma maja küsimuse, pakuks püsinäituseks suurepärase keskkonna ERM-i läheduses ning aitaks edasi arendada ka Raadi piirkonda kui kultuuri, kunsti, muuseumide, hariduse ja teaduse keskust.

Karis ütles ERR-ile ettepaneku tagamaadest rääkides, et kunstimuuseumil ei ole oma hoonet ja nende kogud on juba praegu ERM-is.

"Lisaks sellele ka skulptuurid, mille kohta kunstimuuseum ise on teinud ettepaneku, et need paigutada meie välialale, et need oleks rahvale vaadata ja oleks, mille vahel jalutada," sõnas ta. "Selle ettepanekuga püüame lihtsalt lahendada ühe hoobiga kaks küsimust, mis vajavad lahendamist: üks on TKM-i hooneküsimus ja teine on vana Raadi mõisa küsimus, et see saaks uue välimuse /.../, sest praegusel hetkel ta lihtsalt laguneb."

Kirjas tõi muuseumijuht välja, et Raadi kaitsealuse mõisasüdame väljaarendamine on olnud aastaid külmutatud seisus ja ehkki ala rekonstrueerimiseks on olemas kehtivad projektid, on need aegunud, sest 30 aastaga on arusaamad pärandi kaitsest tunduvalt muutunud. Samamoodi on lahendamata ka TKM-i ruumide küsimus.

Karise sõnul on ta ideest rääkinud ka kunstimuuseumi direktori Signe Kiviga ning kultuuriministeeriumi inimestega.

"Kuna tegemist on riigimuuseumidega, on see kiri saadetud just kultuuriministrile, kes peaks midagi arvama selle kohta. Tõenäoliselt inimesed laua taha võtma ja detailidena läbi arutama, sest praegu on see ettepaneku tasemel," selgitas Karis.

Küsimusele, kas lisaks lähestikku kolimisele võiks ERM ja TKM tulevikus ühineda, vastas ta, et praegune ettepanek oli tehtud ainult füüsilise lähendamise kohta, et mõlemad saaksid võimaluse teha kas või kontseptuaalselt natuke teistsuguseid näitusi.

"Mis puudutab seda, kas kunagi võiks olla üks muuseum, on praegu täiesti teisejärguline," tõdes Karis, kuid möönis, et ajalooliselt on TKM ERM-i osa olnud ning eraldada otsustas nad 1940. aastal saabunud uus võim.

Kui palju võiks mõisasüdame kunstimuuseumi tarbeks korda tegemine maksma minna, ei osanud Karis öelda. Ta märkis, et kalkulatsioone on tehtud aastaid tagasi, kui arutati, et Raadi mõisa võiks taastada algsel kujul, kuid praegune plaan eeldab arutelu, milline see hoone peab olema. Ühest küljest tuleks säilitada vana ja teisalt sobitada see uue ERM-i hoonega. Arhitekte, kes sellist lahendust oskaksid teha, on ERM-i juhi hinnangul Eestis piisavalt. Ta tõi heade näidetena esile Rotermanni kvartali ja Fahle hooned Tallinnas.

Praegu asuvad TKM-i näitusepinnad Tartu Raekoja platsil, niinimetatud viltuses majas. Mis sellest paigast tema idee elluviimise korral saaks, ei ole Karise sõnul veel teada.

"See on juba otsustamise küsimus, sest viltune maja kuulub hoopis Tartu linnale, see ei ole riigi käsutuses. Aga kindlasti peavad mingid galeriipinnad all-linnas olema," ütles Karis ja lisas, et Raadile kolimine pigem rikastaks võimalusi, kuna laiemalt saaks välja tuua ka sellised teosed, mis kipuvad sageli hoidlatesse jääma.

Ministeerium: idee väärib hoolikat kaalumist

Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits ütles, et idee on värske ja väärt hoolikat kaalumist.

"Kultuuripärand säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. Kindlasti on Raadi mõisa mõisasüdame ala säilimise huvides sellele leida mõistlik avalik kasutus. Ettepanek just laekus ja mõistagi on tegemist väga mahuka projektiga, mis vajab põhjalikku analüüsi ning mille teostamine sõltub riigieelarve võimalustest," ütles Sits.