Tartu kunstimuuseumil praegu oma maja pole, sest Vallikraavi tänava hoone muutus paari aasta eest kasutuskõlbmatuks. Hinnalised kogud on ajutiselt Eesti rahva muuseumi juures asuvas hoidlas, töötajad ja restaureerijad aga kesklinnas Rüütli tänaval. Praeguseks on amortiseerunud ka Raekoja platsi viltuse maja näitusesaalid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See maja kuulub linnale, iseenesest oleks hästi tore, kui see oleks rahvale kättesaadav, aga täna me teame, et kunsti eksponeerimiseks siin tingimused ei ole sobilikud - niiskustingimused, temperatuuritingimused. Näiteks välismaist kunstiklassikat me sinna tuua ei saaks," ütles kunstimuuseumi direktori kohusetäitja Johanna Hoffmann.

Kultuuriminister pooldab Kunstimuuseumi hajutamist. "Praeguseks on jõutud arusaamisele, et Tartu kunstimuuseumi uut hoonet ei ehitata tervikkompleksina, kus kõik kokku saaksid. Ja paistab, et Tartu kunstimuuseum on selle mõttega ka harjunud. Nii et on võimalik lahutada, et näituse pinnad on ühes kohas ja hoidlad võiks olla Lõuna- ja Ida-Eesti muuseumide jaoks ehitatavas ühishoidlas, mis peaks tulema ka kusagile Raadi piirkonda," selgitas kultuuriminister Tõnis Lukas.

Mõtet pooldab ka kunstimuuseumi meeskond. Ühishoidla ehitamine on ka riigieelarve strateegia arutelus üks kultuuriministeeriumi eelistusi. Samuti on endiselt plaanis luua Tartu kunstimuuseumi sihtasutus. "See oleneb ju minu hinnangul sellest, kas meil on võimalik Tartu linnas leida partnerit ja niisugune partnerlus, kus mõlemad pooled on täiendavad ja mõlemad pooled ka finantseerivad seda muuseumi, sest ainult riigi sihtasutuse ja riigiasutuse vahe minu meelest nii suur ei ole, et peaks suuri ümberkorraldusi tegema," lausus Lukas.