Väike Morten mõtestab filmis oma fantaasia kaudu lahti suuri probleeme nagu side vanematega, suureks saamine ja sõprus, vahendas "Aktuaalne kaamera". Filmi kaasautor Riho Unt soovitab minna filmi vaatama olenemata vanusest. "Ma kogen oma lastelaste peal seda, kuidas nad pidevalt ütlevad, et neil on igav," sõnas ta ja kinnitas, et Mortenil see-eest ei ole mitte kunagi igav. "Ta leiab alati mingisuguseid tegevusi, sest tal on väga palju fantaasiat."

Morteni maailmas on palju kadunud aegade hõngu, tänapäeva väikesele vaatajale toimib see ka sissejuhatusena seikluskirjanduse juurde. "Seal ei ole kindlat ajastut, aga ette võiks kujutada 1930. ja 1940. aastaid kusagil mahajäetud kalurikülas, mille majad on räämas ja mis otsib endale uut väljundit," sõnas Unt ja kinnitas, et filmis üritatakse minna tagasi aega, kus ei ole mingeid nutiseadmeid, rõhumaks lapse enda fantaasiale.

Kaspar Jancise "Kapten Morten lollide laeval" valmimisele kulus seitse aastat ja 7,2 miljonit eurot, mis teeb sellest kulukaima ning pikima animaorjekti Nukufilmile. Eesti riik rahastas filmi 34 protsendi ulatuses, sama palju panustas ka Iiri stuudio. Filmi venekeelseks dublaažiks aga Eestis raha ei leitudki.

Filmil on ette näidata juba ka üks auhind Saksamaalt Chemnitzi laste- ja noortefilmide festivalilt, kus filmi pidas parimaks animatsiooniks just lastest koosnev žürii.