Eestis täispikka filmi teha ainult omade vahenditega on väga keeruline, tõdes Neljand. "Ümmarguselt oli Eesti eelarve nõksa üle miljoni euro. Aga sellega siiski ei tee sellist täispikka filmi ära. Ta võib tunduda uskumatuna, aga sellest jääb puudu ja seega oli meil vaja partnereid juurde." Oma õla panid alla Belgia, Iirimaa ja Wales.

"Eelarve on suurem kui "Tõel ja õigusel", kahtlemata. Ma loodan, et tulemus on sama," märkis Unt. Nii nagu "Tõde ja õigus", võiks Neljandi meelest ka "Kapten Morten lollide laeval" purustada kõik vaadatavuse rekordid. "Esiteks "Morten" ei ole ainult kraavikaevamisest ja ta ei ole ka nii sünge film. Seal on kõike – muinasjuttu, seiklust jne," tõi Unt välja.

Autor: Kairit Leibold/ERR

Neljand märkis, et filmi originaalkeel on tegelikult inglise keel ja seal mängivad Iiri näitlejad. Näiteks Brendan Gleeson, kes on Undi sõnul neist kõige kuulsam ja mängib filmis Morteni isa.

Nukufilmi loo alus on teise režissööri Kaspar Jancise raamat "Kapten Morten lollide laeval". "Ta ongi selline fiktsioon pisikesest poisist, tema tegemistest, kuhu on lisatud ka muinasjutu elemente, sest poiss muutub ju vahepeal väikeseks, putukasuuruseks, kus ta laevas seikleb ja üritab nendele sitikatele-satikatele vastu astuda. Tegelikult on see üks tore seiklusfilm," märkis Unt.

Neljand selgitas, et tegelikult ongi see raamat Jancise lapsepõlvemängudest välja arenenud. "Väidetavalt. Tema mulle rääkis seda ja ta räägib mulle igasuguseid lugusid. Aga kuidas tema pani lapsena putukaid laeva peale ja lükkas need seal vees liikuma ja kujutas ette, et nemad on madrused ja kes iganes."

"Hommik Anuga", kunstnik Riho Unt (vasakul) ja operaator Ragnar Neljand. Autor: Kairit Leibold/ERR

"Kapten Morten lollide laeval" tegemine on võtnud kuus aastat. Unt usub, et ilmselt seepärast, et tegemist on animatsiooniga. "Animatsiooni filmitakse kaaderhaaval. Nii et ühes sekundis on 24 kaadrit, mida on vaja filmida."

Arvutiga oleks film saadud tehtud mõistagi mitmeid kordi kiiremini. "Eestis on kolmemõõtmelise nukufilmi traditsioon 60 aastat. Miks me peaks äkitselt sellest loobuma ja näiteks hiinlaste poole pöörduma? Ei. Seda peaks ju edasi tegema. See on ju nii vahva filmikunst," selgitas Unt.

Neljand nõustus, et põhimõtteliselt on tegemist pildistamisega. "Tänapäeval saaks igaüks nukufilmi kodus teha. See ei ole probleem. Seal on lihtsalt kvaliteedivahe."

"Kui Morten peaks kõndima ühest lauaotsast teise – oleneb ka kõnnakust, kas ta jookseb või kõnnib aeglaselt või hoopis roomab – see ikka võtab aega. Me filmime päevas ju kuus sekundit. Ühe animaatori töö," selgitas Unt. Ühe sammu jaoks on vaja umbes 12–14 pilti. "See olenebki kõnnakust," lisas Neljand.

Autor: Kairit Leibold/ERR

Unt selgitas, et kõndimisel kõik liigub. "Kui on tuuline ilm, siis liiguvad riided. Riiete sees on selline spetsiaalne traat, või kui on pikemad juuksed, siis see traat on peidetud juuste alla. Nii et, kui see poiss on rõõmus või tige, siis saab talle vastavalt juuste või tuka asukohaga lisada emotsiooni. Ta annab poisile ka karakteri. Kasparile väga meeldis, et tal just see tukk liiguks, et kui ta lükkab selle tuka üles, siis ta lihtsalt annab poisile mingisugust hasarti või leidlikkust."

Nukk ise on tehtud silikoonist ja selle sees on hulk igasuguseid traate ja süsteeme, rääkis Unt. Kogu nuku keres on kuulliigendid, mida saab vastavalt vajadusele liigutada. "See on juba päris spetsiifiline töö ja tegemine," lisas Neljand.

Neljand usub, et sel filmil on olemas kõik, et seda läheksid vaatama nii lapsed kui ka täiskasvanud ja nad naudiksid seda. "Ausalt öelda on endal ka huvitav näha, kuidas meil kõigepealt siin Eestis läheb ja mis edasi saab. Seda ei oska kunagi ette prognoosida."