Kõrtsis on paanika. Kaevan ennast kõrtsi kollasest allilmast välja
peaga üles, otse liivaranda,
et hingata, vaadata seda halli taevast.

Hall on Eestile eriti omane värv.
66 protsenti meie lipust on valge ja musta segu – hall.
Noored tõmbavad stressisigareti halli suitsu,
tuhanded hallpead jäetud üksindusse,
või siis hoopis halli passiga mees jäetud Peterburi vangimajja
tulnuka identiteedi tõttu
eks enne 1991. aastat Sillamäe uraanikaevanduse lähedale sündinud lapsed tulidki
teiselt planeedilt.

samas Uraan on sinine planeet
aga Kuu on kahvatu hall
ja mu halli passiga isa
lemmikplaat – The Dark Side of the Moon –
mille kaanel

valgus murdub
läbi prisma

mõtlen nõnda ja vaatan seda halli taevast.
Tahaks ärgata tõelise sinise äratusega:
vaadata kuidas vikerkaare saatel
muutub tormiline taevas
hallist
siniseks.
Ja klõps. klõps. klõps.

Mina aga ärkasin hoopis pea musta ämbri sees.
Good joke kids, good joke.
Eks kärsitud lapsed ongi varasemad ärkajad.

Luuletus on kirjutatud märtsis pärast Eestis toimunud valimisi ning sai lavale toodud värskelt, 29. märtsil Tartu Kirjanduse Majas toimunud rahvusvahelises noorte luuleprojektis "Borderlines/ Piirid". Rida "Kõrtsis on paanika" pärineb Hasso Krulli teosest "Euroopa", lk 21.