Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Ants Oras oli iseäranis 1930. aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Orase toimetamisel sai kuju Arbujate rühm ning samuti seisis ta kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest. Lisaks tutvustas ta väliskirjanduslikku mõtet ja oli viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.

Ants Orase kriitikaauhind määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest värske algupärase ilukirjanduse kohta.

2022. aastal kuuluvad žüriisse Pille-Riin Larm, Saara Lotta Linno, Kaupo Meiel, Carolina Pihelgas ja Johanna Ross (esiisik).

Auhinnale on žürii nomineerinud järgmised arvustused:

• Vilja Kiisler "Nagu meeste ahistamisest vähe oleks. Ta tahab inimest süüa" (arvustus Maarja Kangro jutukogule "Õismäe ajamasin", ilmunud ajalehes Sirp 21. I 2022)
• Merlin Kirikal "Haprust mitte peletada!" (arvustus Piret Raua romaanile "Portselanist nael", ilmunud ajalehes Sirp 22. IV 2022)
• Ave Taavet "Must lagi on ema toal" (arvustus Andrus Kasemaa tulekahjufantaasiale "Ema tuba", ilmunud ajalehes Sirp 29. VII 2022)
• Mihhail Trunin "Ei ole midagi sisukamat vormist. Kristjan Haljak ja kontseptualism" (arvustus Kristjan Haljaku luulekogule "Illuminatsioonid", tlk Kajar Pruul, ilmunud ajakirjas Vikerkaar 3/2022)
• Berk Vaher "Keskeas mees tahab kodunt ära" (arvustus Mehis Heinsaare raamatutele "Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020" ja "Ööpäevik", ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus 4/2022)
• Mart Velsker "Kes ohverdatakse?" (arvustus Natalja Nekramatnaja luulekogule "Sinine pojeng", ilmunud ajakirjas Looming 1/2022)

Alates 2015. aastast väljaantava Orase auhinna on varem pälvinud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste, Märt Väljataga ja Mikael Raihhelgauz.