Jah, ehk nende eemaldamine ei ole kõige pakilisem kulu keset süvenevat majanduskriisi, ent nende väidetava kunstilise või mälulise väärtuse turvamine on samavõrd või veel enam pseudotegevus.

Seda eemaldamist ei pea ka paisutama mingi suure julgeolekuohu likvideerimiseks, pigem on tegu lihtsalt korralise kodukoristusega. Seejuures ma tunnistan, et ise olen väga halb koristaja. No ei saa mõnd katkist kruusi või vana ajalehte või aegunud pangakaarti ära visatud, mine tea, ehk avaldub neiski mingi oluline tähenduskiht. Aga kui see mudru hakkab üle pea kasvama, tuleb end ikkagi kokku võtta, keskenduda sellele, mis on täna ja homme elus vajalik ning hulgal asjadel minna lasta. Ning samasugune vajadus on me maal ja riigis. Ei ole see nõukakraam nii palju väärt.

Eriti teeb aga muret see, kuis paljud iseenesest terased ja sümpaatsed mõtlejad on küll võtnud sõna punamälestistest hoolijate ajalootaju kaitseks, kuid nende suud on lukus, kui Nursipalu harjutusväljakut laiendades ähvardatakse üle sõita kümneist Lõuna-Eesti kodudest. Jah, muidugi peab Eesti kaitsevõimet tugevdama, aga hirmutab polügooni laienemise pealesurujate tuim dogmaatilisus – justkui lisaala kättesaamatus nulliks kogu senise kaitsevõime, justkui sõda jõuaks Eestisse juba homme ja nõnda on vältimatu, et me oma riigi inimesed ohverdaksid kodud, mida nad aastakümneid oma kätega on üles ehitanud.

Samas kui kohalike algatatud petitsioon Nursipalu harjutusväljaku laiendamise vastu on lähenemas 10 000 allkirjale, leidub ikka neid, kes kodude kaitsjaid noomivad ja alluma kehutavad ning valdavalt on need heal järjel Tallinna mehed, kes eelistavad püsida ohutus kauguses, lükates kaugema kandi rahvast enda asemel "tanki". Suhtumine on selline, et see on ju mingi suvaline võsa, mõni asi, paar onni vähem või rohkem. Taoline ülbe sisekolonisatsioon pigem ju kahjustab kohalike kaitsetahet, kui lööb kõikuma nende usaldus oma riigi suhtes.

Kus on Eesti haritlased? Jah, on omajagu neid, kes petitsiooniga liitunud ja muret jaganud. Ent on ka omajagu neid, kes kurtsid Narva tanki eemaldamise järel selle üle, et riik ei kaasanud kogukonda ega korraldanud arutelu, kuid ei kõnele kohalikega arvestamise vajadusest Nursipalu kodude puhul. Paljud laiemalt punapärandi eest välja astunud ei ütle nüüdsel valusal teemal üldse midagi.

Kulla targad ja hoolivad vaimuinimesed, kas okupantide kondid on teile tõesti tähtsamad elavate eestlaste kodudest? Mitte võõrad surnud ei vaja me haritlaste tuge, vaid meie oma elavad eestlased.