Teine hea uudis ongi, et Tartu hariduse ja kultuuri abilinnapea, energeetiline Lemmit Kaplinski on saanud tugeva ajendi hakata ka oma töö kultuuripoolt tõsisemalt võtma. Seni on abilinnapea neil teemadel olnud avalikkuse ees üsna nähtamatu – ei ole temast ses liinis kujunenud oodatud arvamusliidrit, visionäärist rääkimata. Nüüd on tal aga selge eelarveline eesmärk, mille eest seista. Kui ta edaspidi panustaks kultuuri kaitsmisse kas või kümnendiku sellest innust, millega ta propageerib Eestisse tuumajaama rajamist, võime Tartu kultuuritöötajate elujärje paranemises kindlad olla.

On eriti oluline, et Tartu linnaraamatukogu, Tiigi Seltsimaja ja muuseumide töötajad kuulevad oma püüdlustele toetavaid sõnu ka sihtasutuse Tartu 2024 tiimiliikmetelt, kes on ju samuti nende kolleegid Tartu kultuurikeskkonna loomisel. Olles ise olnud Tartule Euroopa kultuuripealinna tiitli toojate seas, adun, et meie panime vaid kirsi koogile. Need asutused, kes juba aastakümneid linna igapäevast vaimset keskkonda kujundavad, on andnud Tartule usutavuse ellujäämise kunstide ja kunstide ellujäämise teenäitajana. Need inimesed moodustavad ka pealinna-aasta suure eriprogrammi kõige vahetuma tagamaa – aasta õnnestumiseks peavad nad olema kaasas ja tundma, et nad on väärtustatud.

Kultuuritöötajate palgamure kajastusest on ka näha, et meedia ei teegi eriti vahet, mis on ametlikult Tartu 2024 programmis ja mis mitte. Iga suurem Tartu kultuuriuudis on ka kultuuripealinna uudis. Ka rahvusvaheline ekspertkomisjon hoiab silma peal Tartu kultuurilisel toimetulekul tervikuna. Nõnda tuleb loota, et püsiasutuste hädavajalikuks palgatõusuks ei võeta raha omakorda sama valdkonna teisest taskust, paljuski vabaühenduste loodud aastaringse programmi ja festivalide arvelt – kuhu on ju samuti väga suurel määral kaasatud linnaasutuste töötajate vaev, rõõm ja pühendumus.

Kas tõesti on Tartu kultuurielus ainult head uudised? Ainult head uudised on vaid Hiina saatkonna infobülletäänis. Meil siin on kõiksugu uudiseid ning kultuuris tähendabki rahulolu ja kriitikavõimetus stagnatsiooni saabumist. Ent ometi on tõepoolest väga hea, et Tartu kultuurielus jagub neid, kes julgevad enda ja oma kaasteeliste eest avalikult välja astuda ning meelde tuletada, kes on kultuurilinna loomise vaimseks tuumaks. Saagu neid julgeid üha rohkem!