Aasta kultuurikajastaja laureaadiks kuulutati Heleri All, kes on viimaste aastate jooksul võitnud oma siira uudishimuliku reporteritööga televaatajate südamed ning tõi selle tunnistuseks Eesti filmi- ja teleauhindade galalt Tartusse ka parima reporteri tiitli. Aunimetuse pälvis ta Tartu kireva kultuurielu särava kajastamise eest.

Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Hedi-Liis Toome, kes juhib Eesti suurimat teatrifestivali Draama ning edendab ka teatriteadust – ta on doktorikraadiga teatriteadlane ja Tartu ülikooli õppejõud. Festivaliga Draama on ta seotud juba aastast 2003, kui asus teise kursuse üliõpilasena täitma vabatahtlikuna mitmesuguseid ülesandeid.

Aasta kultuuriorganisatsiooniks kuulutati tARTu galerii väsimatu töö eest Tartu ja Ukraina kunstivaldkonna toetamisel. Väsimatu seismine Ukraina vabaduse eest. Selle heaks näiteks on Ukrainas elava kunstniku Viktoria kureeritud näitus "Päästik / Тригер / Trigger", kus osales 38 Ukraina kunstnikku ning külalisena ka seitse Eesti loojat ning sari "Viktoria kirjad", mida on avaldatud paljudes Eesti lehtedes ning loetud ette ka Venemaa saatkonna ees.

Aasta kultuurisündmuse tiitli pälvis Trad.Attack! - Make Your Move finaalkontsert Tartu lauluväljakul. Tegu oli trio seni edukaima albumi "Make Your Move" esitlus- ja ka lõppkontserdiga. Kontserdi korraldamisega oli seotud üle 150 inimese ning sündmus tõi kohale üle 5000 inimese.

Aasta looja aunimetuse sai mitmekülgne muusik ja looja Kaisa Kuslapuu. Mullu andis tema autorilaule esitav ansambel Lonitseera välja enda esimese albumi "Tapeet", mis pälvis rohkelt tähelepanu ja kiitust. Ansambel esines ka presidendi vastuvõtul 20. augustil. Kaisa Kuslapuu töötab Jaani kiriku organistina ning veab eest ka Tartu tantsuklubide toimumist. See pole tema esimene aunimetus - 2019. aastal anti talle ka Tartu noore kultuurikandja tiitel.

Aasta noore kultuurikandja tiitli pälvis teatri- ja filmimaailmas särav Maarja Johanna Mägi, kes mängis Keterlyni rolli publiku ja kriitikute tähelepanu pälvinud ajalooliste mängufilmide sarjas "Apteeker Melchior", tegi Tartu Uues Teatris osatäitmise lavastuses "Cervantoorium" ning kaks osatäitmist koduteatris Vanemuises.

Aasta rahvakultuurikandja kategooria laureaat on Külli Petersell, kes tegutseb Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juhina ning lavastas eduka Tartumaa tantsupeo "Päev Emajõel", kus osales 110 rahvatantsurühma 1707 tantsijaga. Igapäevaselt on ta Tartu Kesklinna Kooli ja Tartu Kivilinna Kooli tantsuõpetaja ning rahvatantsurühma Kivilinna Tantsuselts juhendaja.

Aasta tehnilise toe aunimetuse pälvis Culpro OÜ juhataja ja helitehnik Sten Arvi, kes on helindanud rahvatantsuüritusi ning tegelenud ka vahetekstide ja reklaamide salvestamisega. Mullu pakkus ta helivõimendusteenust ka Tartumaa tantsupeole "Päev Emajõel".

Aasta uustulnuka kategooria laureaat on Ukraina Maja, mida tunnustati Tartus elavate ukrainlaste lõimimise ja nende kultuurielu rikastamise eest. Mullu viis Ukraina Maja peakorraldaja või olulise korralduspartnerina läbi enam kui 50 vabatahtliku abiga üle 60 sündmuse rohkem kui 4000 osavõtjale. Ukraina Maja tiimi eesotsas on Ana Symuk, Lena Solohub ja Alina Paas.

Laureaadid said kingituseks Viktoria Berezina kunstiteose ning auhinnaga kaasnes rahaline preemia.

Kultuurikandjad valis välja komisjon, kuhu kuulusid Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Astrid Hallik, Tartu linnakirjanik 2023 Mart Kivastik, Tartu Linna Noortevolikogu liige Marie-Liset Tauts, SA Tartu 2024 produktsiooni koordinaator Heigo Teder, SA Tartu 2024 turundusjuht Marika Goldman, Tartu Lastekunstikooli direktor Keret Altpere, Tartu abilinnapea Lemmit Kaplinski ja Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna juhataja Sten Svetljakov.