Ida-Euroopa identiteedist kinni hoidmine, mis põhineb vaid ühel lühikesel ajalooetapil, ei ole Randeri sõnul enam põhjendatud ning võib olla meile ohtlik, takistades traumadest paranemist ja arengut. Näitusel osalevad kunstnikud mõtestavad tundlikul kontseptuaalsel viisil muutusi idaeurooplase minapildis.  

23. augustist on avatud Jaanus Samma isikunäitus ajaloolistest juhtumiuuringutest, mis illustreerivad erineva nurga alt rahvuslike narratiivide ja müütide seost võimuga. Näitusel saab näha installatsioone, mis ironiseerivad rahvuslikke müüte, kväärivad kangelase kuvandit ja õõnestavad konservatiivset moraali. Näituse kuraator on Berliini KW Kaasaegse Kunsti Instituudi direktor Krist Gruijthuijsen.

Hooaja lõpetab 27. oktoobril avanev Maria Helen Kändi kureeritud rahvusvaheline grupinäitus "Alghaav", mis keskendub naise kehalisele kogemusele ja seksuaalsusele, pakkudes meedias levinud naiselikkuse kuvandile alternatiive ning äratades teistsuguseid nägemusi sellest, mis on feminiinse pilgu läbi erutav ja ligitõmbav.

Külastajatele on endiselt avatud EKKMi hoov ning kogukonnaaed, kus võib näha teoseid EKKMi kollektsioonist. EKKMi hooajalise peaaedniku kummikutesse astub sel aastal kuraator ning aiandushuviline Brigit Arop. Lisaks sellele toimub juba teist hooaega järjest kunstiline väliprojekt, mis on pühendatud hõlmikpuule kui sümbolile, mida veavad kunstnikud Tanja Muravskaja ja Margit Säde.

EKKMi 2023. aasta muuseumi ja näituste visuaale kujundab selle hooaja graafiline disainer Maris Nisu. EKKMi muusikaürituste võõrustaja rolli võtab sel aastal Mark Alexander Ummelas.

Samuti tutvustatakse EKKM-is 16. juunil üllatuskuraatorit, kellele tegi muuseum ettepaneku kureerida näitus. Tegemist on muusikavaldkonnast pärit autoriga, kes ei tegele igapäevaselt kaasaegse visuaalkunsti küsimustega, eelmine üllatuskuraator oli filmirežissöör Marko Raat.