Lauri Sommer selgitas ERR kultuuriportaalile antud intervjuus, et tema teose "Lugusid lõunast" üheks eeskujuks oli Juhan Jaigi ja Eduard Wiiralti koostöö "Võrumaa jutud". "Minu teose areaal on natukene laiem, sest teemaks ei ole mitte ainult Võrumaa, vaid ka Setomaa, Petserimaa ja natukene Venemaad," ütles autor ja tõdes, et tema teos tugineb folkloorile. "Suuline pärimus on alati muutuv ning digitaalse ajastu kõrval on see pisut pildilt kadunud."

"Tõe ja väljamõeldise vahekord nii ilukirjanduses kui ka inimeste jutus on küllalt määramatu," sõnas Sommer ja kinnitas, et iga lugeja reaalsustunne on see mõõdik, mille abil ta hindab, mis on päris ja mis mitte. "Samamoodi võib muinasjuttudes küsida, et miks seal on sellised kujundid," ütles ta ja lisas, et osa ulmeelemente on lugudes olemas seepärast, et kui reaalsus kipub liiga halliks muutuma, siis on sinna vaja mingit ergutust.

"Ma tahtsin vaadata, kuidas mul tuleb välja juturaamatu kirjutamine," ütles Lauri Sommer ja nentis, et Toomas Kuusingu näol leidis ta elu parima kunstniku koostöö mõttes. "Ta suutis võtta minu jutu ja seda edasi arendada, sellist asja juhtub harva," selgitas ta ja kinnitas, et nad tegid palju tööd, et kujutada folkloorseid detaile võimalikult täpselt. "Linoollõige on ka selline meedium, mida Eestis väga vähe tehakse, see on samuti kaduv kunst."