Palas on kasutatud sämplit "Rohuneppide mängust" (“Hääled öös”, 2017).

"Aye Candiez" ilmus oktoobris 2017 Naked & Fanny Studios ning muusikaspetsidest koosnev žürii hääletas selle siinse kultuuriportaali aasta parimate albumite edetabelis 34. kohale. "Aye Candiez" jõudis ka Eesti Muusikaauhindadel elektroonikaalbumite kategoorias finaali.

Plaadi miksis ja masterdas Margus Löve Sudu Studios.

Video sündis Zbanski Kinos. 

Djerro "Afta" from Zbanski Kino on Vimeo.

Arvustus (ilmunud 11.12.17 artiklis "Autahvel. Aasta albumid 2017, tipp-50"):

34. DJERRO "Aye Candiez" (Eesti Pops)

Kui "Mustamäe teel" umbes 45. sekundil esimest korda bass sisse tuleb, siis mingi asi käib südamest läbi ja see on selgusehetk segatud umbe müstikaga - midagi sellist nagu elus tahakski või. Selle mitmikrööpmultirähktaskimise sisse sõõmuke värsket elektroonikat, millel on tähendus. See bass. See teeb seda summutet, ent kõikemääravat tümmatust esialgu korra ja järgmine kord alles mingi 23 sekundi pärast, edasi kaootilisemalt. Siis ka Tero vokaal ilmneb, et on kuskil, kus teda enne tähele ei pannud. Siis on veel mitu kihti, mis töötavad alateadvuses. Me vahepeal tulevaste robotitena mõtleme, et meil ei ole alateadvust. On jah, a sinna tuleb minna.

"Aye Candiez" on kohati jah tume ja kardinatagune ja kurjakuulutav, aga see on hea kuri. See on meditatiivselt mõjuv elektroonika, mis ilmselt loodud on ülima läbimõelduse ja ratsionaalsusega, seetõttu mõjub ka targa tervikpildina, mitte tüütute improjämmidena nagu mõni järjekordne krauttronica avastand tatt.

Siin on varaseid ekslejaid nagu Edgar Varese ja Raymond Scott ja Blue Men kuni homseid kooskõlasid, täiteks ambientsi, träänssi ja suisa loojanguhaussi, aga bass on alati tavalisest madalamal ja semipäikselisemad sumedamad sündid paistavad läbi tühja tehasehoone mõranend katuse.

Valner Valme

Kuulake hoole ja armastusega.