Djerro andis välja albumi täis eskapismi ja võõraiha ({{commentsTotal}})

Djerro
Djerro Autor/allikas: Eesti Pops

Irdselt kodumaiselt artistilt Djerro, kelle taga seisab Eesti Popsi üks eestvedajatest Erkki Tero (ÖÄK, SIDE, Rubik 3001, 3Pead, Erro), on ilmunud kolmas sooloalbum “Aye Candiez”.

2015. aastal ilmunud debüüt “XXmagick” helindas imaginaarset tausta halllutsinogeensele cruising-klubi atmosfäärile; järgmisel aastal ilmunud mixtape “Djerro plays musick” tegi aga kummarduse 60-70ndate elektroonikapioneeridele.

Vahepõikena mõeldud, kuid täisformaati kasvanud plaat “Aye Candiez” põikab enne abstrakt-porno triloogia (tulevased “Djerrexxions” ja “XXmagick 2 - Tunnel Plug”) juurde naasmist intiimsematele ja tundelisematele radadele. Vabakavalise žanrimääratluse ambient-trance sildi all sündinud helindite lihtne kude ei peida, vaid toob rõhutatult välja rutiinsete paratamatuste korduvuse valu ja ilu.

Hämarad techno-hoovused, kurjakuulutavad drone-helid, jõuline proto-trance, vihjelised balearic-nukrutsemised ja lo-fi-lembus on kujundanud helilise paralleelreaalsuse, millesse eksimine võib viia ka ammupeidetud tunnete taasavastamiseni. Muusikat kandev eskapism ja võõraiha naaseb algpunkti ja lahustub leppes usaldada end lootusrikkusele ka keset segipaiskumisi.

Albumi “Aye Candiez” lood lõi ja salvestas Erkki Tero Tallinnas, Naked & Fanny stuudios oktoobrist 2016 oktoobrini 2017, miksis ja masterdas Margus Löve, kujundas Marek Kõllo ja välja andis Eesti Pops täna, 31. oktoobril.

Album sisaldab boonusena ka kõigi palade variversioone.

Lugude nimekiri:
1. Mustamäed tee
2. Laav’ Inn
3. Beau 2
4. Aye Candiez
5. Rage of Love
6. Afta
7. Lootuse ja Tähe rist
8. Lumineux (bonus)

Kuulake siit. 

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: