Kunstnik Lola Liivat sõnas "OP+-is", et ta tahaks oma suvekodus veeta veel rohkem aega. "Aastad ei anna väga palju ilusaid suvesid, aga see suvi on suurepärane," tõdes ta ja nentis, et ta jäi liiga pikaks Tallinna toppama, aga ühel hetkel ta lihtsalt rebis lahti ja läks maakoju. "Maakodus on absoluutne vabadus, ma saan olla siin üksi, nii nagu ma tahan ja nii nagu ma olen."

"Ma ei ole hommikuinimene, hommikuti tahan ma lõtv olla, nii et miski mind ei sega," mainis Liivat ja nentis, et ühel hetkel hakkab see teda piinama, et ta pole tööd teinud. "Muusika aitab mul keskenduda, vahel ma pean ka tükikese midagi lugema, et leida vaimukübet, mida vaja läheb, siis ma võtan Nietzsche ette."

Liivat ütles, et kui ta poleks nõukogude ajal otsustanud keskenduda abstraktsionismile, oleks ta läinud loomaaeda talitajaks. "See oleks huvitav olnud," lisas ta ja tõdes, et ta on olnud kogu elu suur rahvuslane. "Ma armastan oma maad ja maalisin terve elu Eestit vabaks."

Ühtlasi kinnitas Lola Liivat, et kuigi ta hindab muuseumitööd väga kõrgelt, siis ei ole ta siiski kõigega nõus. "Ma ei ole nõus modernismiga, sest ma arvan, et kui kunstnik on oma tööd teinud ja sellel on mingi väärtus, siis maali tuleks siiski eksponeerida seinal, aga need tööd on nagu lahkamiseks laudadel."