Olev Subbi lõpetas 1962. aastal kõrgkooli maalijana. Tema esimene töökoht oli Tallinna Kaubamaja, kus ta töötas kolm aastat peadekoraatorina, olles otsinguline ja leidlik, pälvides tunnustust institutsioonide vahelistes võistluses ning olles premeeritud ka isiklikult.

Aga kunstnikus kasvas soov leida argielus maalimiseks aina rohkem vaba aega. Olev Subbi jäi elama Tallinna. Ta otsis puhkepäevadel võimalusi töötada looduses ja sõitis jalgrattal mitmetes kaunites Eestimaa paikades ning leidis inspireerivaid motiive mida maalida hiljem terviklikeks kompositsioonideks. Ta alustas esinemisi oma maalidega suurematel ülevaatenäitustel ning lähtus seetõttu kevad- ja sügisnäituste teemast, mis olid toona reegliks. Nii kohtame 1960, aastatel üha rohkem vaikelude kõrval inimesi Olev Subbi loomingus. Portreede kõrval on oluliste mälupiltidega seonduvaid figuraalseid kompositsioone.

Olev Subbi oma maalimisretkel jalgrattaga Eestimaa teedel.