Olev Subbi näituse taustalt. Akt kui sümbol
Adamson-Ericu muuseum avas 12. märtsil Eesti maalikunstniku näituse "Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul" ning sulges selle eriolukorra lõpuni juba järgmisel päeval. Muuseum jätkab näitusega seotu tutvustamist veebi vahendusel.
Olev Subbi on maalinud 1980. aastatest alates üha enam akte. See žanr oli tema loomingus varemgi olulisel kohal, kuid aja jooksul vääristab naisefiguuri olemasolu veelgi maali temaatikat ning kompositsioonide sisu. Teemad neis teostes ongi muutuvad. Naise kujutis võib saada teostesse põimitud sümboolsete ja ajatute sõnumite oluliseks koostisosaks. Aeg-ajalt lisandub vaataja jaoks sellistesse teostesse filosoofilist allteksti.
Olev Subbile võrdväärseks loomepartneriks olnud modellid väidetavasti ühelt poolt inspireerisid autorit ja teiselt poolt pakkusid ateljees maailma asjadest vesteldes intellektuaalse säraga arutlust. Hilisemate kümnendite loomingus lisandub tema maalide pildiruumi abstraktsust ja üldistavaid värvikaid elemente, aga naise kujutis sümbolina jääbki domineerima. Kunstiajalooski on naine olnud inspiratsioon aegade algusest ja ilmselt jääb ka aegade lõpuni.
Olev Subbi kirja pandud mõttekäik oli nimetatud teemal toona järgmine: "Akti puhul näen tema kõrget väärtust sümbolina. Seetõttu pole ma teda kunagi tahtnud kaunistada ega koormata kindlale inimesele kuuluvate detailidega. Kaunis naine pildi peal ei pea olema seotud minuga, koos modelliga maalime me kolmandat. See pole oma kaartide varjamine, vaid lootus pääseda laiemale pinnale. Sümbolina peab ta esindama tervet ühte külge maailmast. Ja selles raskes rollis ta ka eemaldub vaatajast."
Toimetaja: Merit Maarits