Olev Subbi näituse taustalt. Vaikelud võivad olla kõnekad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Olev Subbi. Tolmunud laud. 1974. Õli, tempera, lõuend. Eesti Kunstimuuseum
Olev Subbi. Tolmunud laud. 1974. Õli, tempera, lõuend. Eesti Kunstimuuseum Autor/allikas: Eesti Kunstimuuseum

Adamson-Ericu muuseum avas 12. märtsil Eesti maalikunstniku näituse "Olev Subbi. Värvidega ideaalmaailma otsingul" ning sulges selle eriolukorra lõpuni juba järgmisel päeval. Muuseum jätkab näitusega seotu tutvustamist elektrooniliste vahendite kaudu.

Olev Subbist sai mõneti peene prantsuse värvikultuuri edasikandja ning Paul Cézanne'ist inspireeritud puhta kunsti looja võrdkuju. Heale maalikunstile on omane mitmekihilisus nii otseses kui ka kujundlikus mõttes.

Läbi aastasadade on just natüürmordid peegeldanud ajastute stiilimuutusi ning samas avanud vaataja jaoks maalijate oskusi. Olev Subbi oli vaikelude komponeerimisel meisterlik. Selle maaližanriga tegeleb ta läbi aastakümnete. Taas ja taas leiab Subbi põnevaid koloristlikke kooslusi ning huvitavaid esemeid seadeldisteks.

Kunagi on öeldud Cézanne'i natüürmortide puhul: "Ta võis maalida lihtsat õuna või sidrunit, aga samas maalis ta kõiksust." Sarnane käsitlus sobib vaiksel nädalal ka Olev Subbi vaikelude nautijale tema maali mõtestamiseks.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: