Kes on kunstnik ja mida teeb? See ei olnud 19. sajandi Eestis eriti selge. Konrad Mägi, Nikolai Triik ja teised tutvustasid Eestis moodsat kunstnikku. Kedagi, kes tahab olla ühiskonna ootustest sõltumatu ja vaatleb maailma läbi iseendakujulise prisma.

Hennoste sõnul tõid moodsa kunstniku Eestisse siurulased. "Noor-eestlastele see oluline ei olnud. Tuglasel võib-olla kopika eest, aga mitte eriti. Suits oli korralik kodanlane. Mõlemad olid kogu aeg lipsustatud. Selle tõid siurulased", arvas Hennoste.

"Nemad tõid selle mängu, paažid ja printsessid. Nemad tõid epateerimise, Gailiti näol mingisuguse dändismi, boheemluse idee ja mõtte, kohviku, mis on boheemlaste jaoks oluline paik," ütles Hennoste.

Kuigi Tuglas istus Hennoste sõnul Pariisis koos teiste kunstnikega kohvikus, siis sellega ka asi piirdus. "Noor-eestlased isegi ei püüdnud selle poole," ütles ta.

Ajaloolase Marek Tamme sõnul Eesti ühiskond moderniseerus 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses väga jõuliselt. "Kõige ilmsemalt väljendus see linnastumises. Linnades Eesti elanikkond paari aastakümnega aastakordistus. Modernism peegeldas uue ajastu vaim ja ka kujundas seda," ütles Tamm.

"Ilmselgelt olid välised eeskujud määravad. Kui loeme tagasivaatavalt tekste sajandi algusest, siis need vaatavad ennekõike Pariisi poole, väga palju ka Soome ja laiemalt Põhjamaade poole," ütles Tamm.

Semiootik Daniele Monticelli leiab, et tekkinud modernistlikud kunstnikutüübid olid Eestis pigem tagasihoidlikud ja enesetsensuuriga. "Tsaaririigi ajal oli mingisugune mässumeelsus. Kui tekkis Eesti Vabariik, siis päris paljud kunstnikud ja kirjanikud ka veidi taandusid avalikust elust," arvas Monticelli.

"Konrad Mägi värvide maailm" on eetris kolmapäeval kell 22.05.