Soosteri kunstiõpingud algasid Tartus 1942. aastal Pallases, peale sõda jätkusid Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1949. aastal saadeti kogu kursus Siberisse. "Otsustati, et tegemist on dekadentide ja muidu tühikargajatega, kes tuleb nõukogude võimul jalust ära koristada. Seal ta veetis kokku kuus aastat. Tema kursusekaaslased Enn Roode, Lembit Saarts ja Valdur Ohakas tulid Eestisse tagasi. Ka Sooster tuli alguses Eestisse /.../ ja tekkisid sidemed toonaste noorte kunstnikega," rääkis Härm "Terevisiooni" stuudios.

Kunstnikuna veetis Sooster Härmi sõnul kõige viljakamad aastad 1950. aastate keskpaigast Moskvas. "Kujunes seal põrandaaluste kunstnike ringkonna vaieldamatuks liidriks. Ta töötas koos Juri Soboleviga, kes oli ajakirjas "Znanije Sila" Soosteri loominguline partner, kus Sooster peamiselt teadusillustratsioonidega oma raha välja teenis. Samuti jagas ta ateljeed Ilja Kabakoviga, kes on kindlasti Venemaa 20. sajandi teise poole kõige olulisem kunstnik, kes oma loomingulisel kõrgperioodil 1990. aastatel, kui ta oli rahvusvaheliselt võib-olla kõige nõutum mees, kirjutas Ülo Soosterist raamatu," selgitas Härm ning lisas, et 1960.–1970. aastate Venemaa kunstielu oli erudeeritud ja produktiivne Sooster väga mõjukas.

Härm usub, et Soosteri side vanemate koduga jäi tihedaks ja Hiiumaad on näha ka loomingust kadakate, kalade ja muna motiivide ning vormide läbi. "Ma just eile lugesin suure rõõmuga tema kirju isale, mis on Hiiumaa muuseumis ja tegelikult oma poega saatis ta ka igal suvel Hiiumaale. Need kujundid tõepoolest ilmselt ühtepidi Hiiumaaga seotud on, aga kui ma hakkasin mõtlema tema kujundistu peale ja lugesin natuke ka Ilja Kabakovi monograafiat, siis mulle hakkas üha rohkem tunduma, et need on ikkagi arhetüüpsed elu alguse sümbolid. /.../ Mingisugused algsed eluvormid, mis pürgivad inimeseks saamise poole," arvas Härm.

Härm usub, et Soosterist võib saada järgmine Konrad Mägi. "Arvestades, seda et Ülo Sooster on terve suure kunstnike põlvkonna juhtfiguur ja oluline mõjutaja, siis tema tähtsus kunstnikuna on palju olulisem kui tema tööde müügihinnad, aga miks mitte. Kindlasti ta on sõjajärgses kunstis mitte ainult Eestis vaid tervikuna Moskva kontseptualismi arengus ääretult oluline. See ongi huvitav, et tegelikult ise oli selline mõtlev pliiats. Ta tegeles teadlase järjekindlusega oma alateadvuse kujunditega," selgitas Härm.