X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pariisi moodsa kunsti muuseumi juht: eesti kunstnikud on väga julged

Foto: ERR

Eestit on Tartu kultuuripealinna aastaga seoses külastamas Pariisi moodsa kunsti muuseumi juht Fabrice Hergott. "Ringvaatele" antud intervjuus tunnistas Hergott, et Kumu kollektsioon avaldas talle head muljet ja liigutas teda.

Oma karjääri kunstimaailmas alustas Fabrice Hergott juba 23-aastaselt, kui ta asus kuraatorina tööle Pompidou keskusesse. Ta on juhtinud ka Strasbourgi linnamuuseumit. Nüüdseks on Hergott juba pikaaegne Pariisi moodsa kunsti muuseumi juht, omades läbi selle moodsa kunsti maailmas olulist positsiooni.

Eestis on Hergott esimest korda. "Mulle avaldas muljet väljapaneku kvaliteet. Mulle meeldis, olin nähtust liigutatud," kommenteeris Hergott Kumu püsinäitust.

"Eesti kunstnikud on väga julged. Teie ajalugu pole kerge olnud, 20. sajand polnud lihtne. Nad on väga teravad, otsese ütlemisega, me näeme selgelt seda sõnumit, küll väikesest riigist, aga millel on väga tugev vaimsus," kommenteeris muuseumijuht.

Näiteks Konrad Mägist polnud Hergott varem midagi kuulnud. "Olengi siin, et sellest kõigest kuulda," sõnas ta.

Kunstil on Hergotti sõnul oluline roll maailma sündmuste kajastamisel. "Peame olema lähedal kõigele, mis Euroopas toimub, kui Vene režiim okupeerib Ukrainat. See tekitab suurt hirmu Euroopa riikides, kus arvati, et midagi sellist enam ei juhtu. Arvan, et see ongi meie aja tegelikkus ja kunst peab sellele reageerima," sõnas Hergott.

"Kunsti emotsioon mõjub rohkem kui lihtlabane poliitiline sõnum," märkis ta. "Muuseum annab sellele emotsioonile koha ja me näitame neid emotsioone. Emotsioon pole lihtne sõnum, see jõuab sfääridesse, mida pole võimalik formuleerida, välja öelda. See võib peituda värvis, proportsioonis, mõne objekti või isiku näos," rääkis Hergott.

"Kunst on mingis mõttes väga imelik, see võib sulle öelda asju, mida ei saa sõnades väljendada või lugeda, aga see aitab sul saada tugevamaks uute olukordadega kokku puutudes," lisas ta.

Oma lemmikkunstnikuks loeb Hergott Prantsusmaal elanud juudi saksa kunstnikku Otto Freundlichi, kes tapeti natside poolt Majdaneki koonduslaagris märtsis 1943. aastal. "Ta oli ilmselt 20. sajandi alguse suurim visionäär kunstis. Tema teosed peegeldavad utoopilist visiooni inimkonnast, mis on täis rõõmu ja lootust. Kuigi ta saatus oli kohutav, on ta ilmselt üks möödunud sajandi põnevamaid kunstnikke."

Pühapäeval loopisid kliimaaktivistid Louvre'is "Mona Lisa" maali supiga. Hergott mõistab protestijaid, tema hinnangul väljendub selles inimeste meeleheide. "Inimene tapab oma planeeti, see on täielik enesetapp meie ja meie laste jaoks. Muidugi on vaja välja öelda, et nii ei saa jätkata. Mul on kahju, et seda tehakse kunsti rünnates, ma näen selles meeleheite väljendust," sõnas ta.

"Kunst on üks väheseid seoseid, mis inimesed loodusega on, seega kui hävitame kunsti, siis hävitame ka oma sideme loodusega. See on üks meeleheite vorm, nagu enesetapp. Inimesed, kes seda teevad, peaksid olema ettevaatlikud, sest see sihtmärk ei pruugi olla kõige parem," arvas Hergott.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Ringvaade"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: