Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Kai näitus on kunstnike esimene duoprojekt.

Laitineni müütilise alatooniga teosed uurivad sümbiootilisi protsesse ning lähtuvad mutualismi ideest. Laitineni inspireerivad erinevad bioloogiateooriad ja müüdid, kuid tema teosed ei ole pelgalt bioloogilised uurimused, vaid vaatlevad lähemalt keerukate ja elust pakatavate ökosüsteemide sees toimuvaid põimumisi.

Kais on tervikuna eksponeeritud Laitineni 2016. aastal alustatud klaasist skulptuuride seeria "Ettepanek kaheksajalale", kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal. Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas magavate kaheksajalgade värv muutub.

Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist vaadeldes liikide kujumuutmise võimet (ingl k shapeshifting) ja metamorfoosi, keskendudes kohanemisele ning neuroplastilisusele.

"Kui mõelda sellele, et kaheksajalgade ja inimeste ajud on vormilt erinevad, siis lõpuks leiame, et nende funktsioonides on palju sarnast. See on väga huvitav, kuidas see liik meile lähemaks saab. Mulle kui kunstnikule avanevad sealt laiemad teemad mereökoloogiast ja sellest, millist rolli kaheksajalg seal mängib," rääkis Laitinen "Aktuaalses kaameras".

Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen sünergilise installatsiooni, mille juurde kuuluvad ka ultraheli ja veeaur, mis võib vaatajas tekitada tunde nagu oleks ta vee all.

Õlleki viimase kuue aasta loomingu keskmes on mereökoloogia, lähenedes sellele nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitilisest. Kai kunstikeskusesse loodav uus installatsioon keskendub Läänemerele ning Õllek loob selleks kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Spetsiaalselt ehitatud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.

"Viimastel aastatel olen kesknudnud Läänemerele ja selle problemaatilisele olukorrale, sest kahjuks on see üks kõige saastatumaid meresid maailmas. Meil on siin tsüanobakter kui organism, kes tekitab palju probleeme, kui ta hakkab vohama – sellega tekivad surnud tsoonid ehk hapnikuvaesed kohad," selgitas Õllek.

Üheskoos räägivad kunstnikud loo, mis ärgitab vaatajat mõtisklema, milline on ühine vastutus meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees ning kas inimene on liigina võimeline muutusteks ja kohastumusteks, mida keskkonna-alased väljakutsed nõuavad.

Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki ühisnäitus "Tsüanookeanid" on Kai kunstikeskuses avatud 4. augustini.