"Tundmatu sõdur" ("Tuntematon Sotilas")
Režissöör: Aku Louhimies

Aku Louhimies "Tundmatu sõdur" 

Filmikriitik Tristan Priimägi selgitas "Terevisioonis", et kuigi Aku Louhimiehe "Tundmatut sõdurit" reklaamitakse plakatil kui Soome kõigi aegade vaadatuimat filmi, siis tegelikult on tegemist neljandaks kõige vaadatuma linalooga. "Kõige vaadatum on samanimeline linateos 1950. aastast ning seda sama lugu ongi kinolinale toodud juba neli korda, pidi olema nii, et soomlastel on kõik need tegelased juba teada."

"Soomlaste jaoks on see ülivajalik lugu, meie jaoks on ta võib-olla liiga keskmine sõjafilm," ütles ta ja kinnitas, et Louhimies on huvitava sõjafilmide probleemi ees, sest mundris näevad kõik mehed ühesugused välja. "See ongi asja mõte, nad ongi nagu mass, aga sa pead sellest massist looma karakterid, aga on mulje, et Aku Louhimies jääb sellega veidi hätta," sõnas ta.

Priimägi arvates saab väga kerge vaevaga võrrelda filme "Tundmatu sõdur" ning Elmo Nüganeni "1944". "Viis neid filme teha on ilmselt üsna sarnane, isegi kaader-kaadrilt on äratuntavaid hetki, ka mingid tüüpkarakterid on mõlemal lool sarnased," nentis ta ja lisas, et kuna eestlased üritasid näidata sõda mõlemalt poolelt, siis oli meie lugu ehk isegi veidi huvitavam.

"Lilleke" ("Flower")
Režissöör: Max Winkler

Max Winkler "Lilleke" 

"Ameerika indie-film, kus ei ole miski mustvalge," ütles Priimägi ja selgitas, et film algab 17-aastase tüdruku oraalseksistseeniga, mis tõmbab suurel osal konservatsioonsest Ameerikast kohe vaiba jalge alt ära. "Aga see on ka mõte, et näha, kas vaataja suudab nende tegelastega kaasa minna pärast sellist algmomenti."

Priimägi sõnul on "Lillekese" karakterid on pärisinimesed, mitte mingisugused šabloonid, ja nende otsused on mõneti arusaamatud, mis on samuti hea. "Ma ei saa üldse aru, kuidas selline film kinolevisse jõudis, aga mul on väga hea meel," mainis ta ja kinnitas, et film sobib eelkõige neile vaatajatele, keda huvitab veidi imelikum filmikunst.

Tšehhi uue laine filmid Elektriteatris
8. kuni 10. juunini

Vera Chytilová "Karikakrad" 

"Tegemist on 1968. aasta Praha sündmuste 50. aastapäevale pühendatud filmivalikuga, mille raames tuuakse kinolinale Tšehhi uue laine absoluutne paremik," tõdes Tristan Priimägi ja tõdes, et see on isegi veidi uskumatu, et Tšehhoslovakkias tehti toona selliseid filme.

Eriti soovitas ta filmivalikust Vera Chytilová filmi "Karikakrad. "See on põhimõtteliselt hipifilm kahest tüdrukust, kelle tegevus on täiesti anarhistlik ning kes selgelt ei sobitu sellessse ühiskonda, kus nad on kasvanud," ütles ta ja kinnitas, et filmi lõpustseeniks olev toidusõda on nii hull, et Chytilová kutsuti selle pärast isegi Tšehhi kompartei vaibale. "See oli midagi nii dekadentlikku, mida süsteem ei suutnud alla neelata."