"Ma ise tajun enda puhul, et olen sellisest idealiseerivast ja visioniseerivast inimesest muutunud väga praktiliseks," tõdes Kai Lobjakas ja lisas, et üks oluline küsimus on see, et kultuur oleks inimestele kättesaadav. "Väga selgelt oli siin rõhk just lastel ja huviharidusel, aga teiselt poolt ma leian, et on väga-väga oluline, et regionaalses plaanis jõuaks inimestele ka kvaliteetne materjal."

Lobjaka arvates oleks oluline luua tugistruktuur, läbi mille saab professionaalset kultuuri inimesteni viia. "See on üks asi, kus riik ja kohalikud omavalitsused saavad väga selgelt koostööd teha, et see võrgustik Eesti peal tekiks," ütles ta ja nentis, et kultuuriline siseliikumine oleks oluliselt aktiivsem.

"Teine teema on kindlasti see, et meil oleks selliste väheste vahendite ja ressursside juures väga selgelt sihitud kultuurieksport," kinnitas ta ja sõnas, et võiks olla palju vähem n-ö saatkonna- või hotellitoaväljapanekuid. "Me peaksime sihtima oma vähest kultuurile suunatud raha täpsemalt olulistesse ja väga selgelt kalkuleeritud üritustesse, kus on ka mõõdetav tulemus."

Kõige olulisem teema Kai Lobjaka arvates on see, et kultuur ei ole kunagi majanduslikus mõttes kasumlik. "Seda peab kõige enam kultuuripoliitika juures silmas pidama."