2018. aastal oli kirjastuste liidu liikmete välja antud raamatute seas populaarseim lastele mõeldud ja Epp Petrone koostatud "Meie Eesti" kirjastuselt Petrone Print, mida müüdi 24 541 eksemplari.

Ingvar Villido raamat "Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus" tulnuks aga liidu liikmena müügitabelis tõenäoliselt kolmandaks. Kirjastus Human kinnitas, et teost müüdi mullu 8011 raamatut.

Kultuurkapitali 2018. kirjanduse proosa aastapreemia ehk romaaniauhinna võitnud Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan" müüs 2018. aastal 6800 eksemplari. Võrdluseks: Eesti menukaima ilukirjandusliku teose Silver Anniko "Rusikate" (kirjastus Hea Lugu) müügiarv on 6861.

"Kogu tiraaž on 8400 ning praeguse seisuga on sellest järel viimased sajad, pean kähku uue tiraaži tellima," ütles Vahur Afanasjev oma hiti kohta, mis ilmus 2017, nii et osa müüki langes juba sinna.

Indrek Hargla "Kolmevaimukivi" müüdi kirjastuse Raudhammas juhatuse liikme Heli Sootaki sõnul eelmisel aastal umbes 2200 eksemplari.

Võrdluseks: populaarseim tõlkeromaan, kirjastuste liidu tabelis 34. kohale tulnud A. J. Finni "Naine aknal" (Tänapäev) müüs 2221 eksemplari ning 35. kohal olev Andrus Kivirähki "Kaka ja kevad" 2174.

Valdur Mikitalt ilmus 2018. aastal süngeis toones "Eesti looduse kannatuse aastad", mis räägib põlismaastike muutumisest ning selle mõjudest eesti inimesele ja kultuurile. Valdur Mikita sõnul osteti seda raamatut eelmisel aastal 1900 eksemplari. Tasub aga rõhutada, et teos ilmus alles detsembri algul, nii et müüa jõudis 2018. aastal jooksul mõne nädala.

"Olen introvert, mulle meeldib üksi tegutseda," vastas Mikita küsimusele, miks ise välja anda.

Mihkel Mutt ütles, et ise väljaandmine tasub ära alates 500-600 müüdud raamatust. "Siis oled saanud kulud tasa, aga kui oled saanud ka kulkast väikse toetuse, siis tasub ära," lausus Mutt. "Parimad päevad on möödas, sest erinevaid raamatuid ilmub nii palju, aga ikkagi veel tasub ära."

Mihkel Muti eelmise aasta teos "Kõik on hästi. Mõtted II" on seni müünud umbes 1300 eksemplari.

Rein Raua andmeil on 1. jaanuari seisuga tema poliitilist põnevikku "Viimane kustutab tule" müüdud 783 eksemplari, müüki jõudis raamat oktoobri lõpunädalal.

Mitme ise välja andva autori või väikekirjastuse esindaja jutust jäid pinnale argumendid: meeldib ise tegutseda, annab vabad käed, tasub paremini ära, ning promo osas pole vahet, sest seda tuleb autoril niikuinii peamiselt ise teha.

"Trükise teostamise hetkest meeldib mulle, kui mul on endal kontroll," lausus Vahur Afanasjev. "Võtame näiteks Peeter Alliku uhked illustratsioonid, ma tõesti ei oleks viitsinud kirjastusega vaielda, kas nende eest on ikka vaja maksta."

Teine põhjus isetegevuseks on Afanasjevi sõnul promo. "Kui välja arvata Petrone Print, siis minu muud kogemused kirjastustega on ikka nii, et lõpuks promon end ise."

Ainus pluss kirjastuse juures tegutsemisel olevat Afanasjevi sõnul see, et siis ta ei maksaks ise trükikulusid. "Aga ma sain auhinna ja võisin neid kulusid endale lubada," kinnitas Afanasjev.

Humani kirjastaja Inga Raitar ütles Ingvar Villido "Emotsioonide" kohta, et eda raamatut polnud üldse vaja promoda, sest see oli paljudele oluline teos. "Ega asjata purustatud raamatu esimesel esitlusel Tallinnas 5. märtsil ilmselt Eesti kõigi aegade autogrammirekord - neli tundi seisis üle 300 inimese kannatlikult autogramijärjekorras ja sama kordus nii Tartu kui Viljandi esitlustel," märkis Raitar.

"Kirjastajana arvan, et kindlasti pole tegu ühe hooaja hittraamatuga," lisas Raitar. "Mida enam need Eestis välja töötatud teadmised maailmas levivad, seda enam tekib selle raamatu huvilisi ka maailmas, oleme praegu tõlkimas raamatut inglise keelde - Ingvar Villido kursused toimuvad nimelt juba teist aastat Ameerika Ühendriikides ja erinevates Euroopa riikides."