Teiseks jäi samuti Epp Petrone koostatud lasteraamat "Naša Estonija", mida müüdi 10 000 eksemplari.

Kolmas populaarseim raamat oli mitteilukirjanduse valdkonnast Enn Tarveli koostatud "Eesti rahva lugu", mille väljaandja on kirjastus Varrak ja mida müüdi 6952 eksemplari.

Ilukirjanduse valdkonnas oli populaarseim Silver Anniko "Rusikad", mis tuli üldnimekirjas neljandale kohale. Raamatu väljandja on kirjastus Hea Lugu ja seda müüdi 6861 eksemplari.

Enimmüüdud e-raamat oli Tiina Tiituse "Õnnelik suhe", mille andis välja kirjastus Pilgrim ja mida müüdi 518 eksemplari.

TOP 100 läbimüüginumbrid olid 2014. aastal 277 214 eksemplari, 2015. aastal 278 154 eksemplari, 2016. aastal 254 241 eksemplari, 2017. aastal 220 516 eksemplari ja 2018. aastal 256 310 eksemplari.

"Seega on eelmise aastaga võrreldes tänu edetabeli tipus olevate raamatute heale läbimüüginumbritele müük kasvanud ligikaudu 16 protsenti, kuid varasemate aastatega võrreldes näeme siiski langustendentsi. Näiteks, võrreldes 2014. aastaga on raamatute ostmine vähenenud ligikaudu 8 protsenti," tõdes Eesti Kirjastuste Liidu tegevjuht Kaidi Urmet.

"Algupärase kirjanduse nimetusi on edetabelis 55, mis on üsna tavapärane, aastate lõikes on natuke kõikumist siia-sinnapoole olnud," lisas ta.

2014. aastal moodustasid eesti autorite raamatud TOP 100-st nimetuste järgi 57 protsenti, 2015. aastal oli osakaal 56 protsenti, 2016. aastal aga 50 protsenti, 2017. aastal 44 protsenti.

Kui võrrelda eesti autorite ja tõlkeraamatute läbimüüginumbrit, siis TOP 100 nimekirjast moodustas algupärase kirjanduse osakaal 65 protsenti, mis on võrreldes eelmiste aastatega kõrgem näitaja.

Eelmise aasta kümne enimmüüdud raamatute hulka mahtus nii mitteilukirjanduslikke kui ka ilukirjandusteoseid ja lasteraamatuid. "Kui viimastel aastatel oleme oma nimekirjaski pidanud nentima, et inimesi köidab eneseabi, ravitarkused, esoteerika, siis sel aastal saame öelda, et ka ilukirjandus võitis eelmisel aastal lugejaid juurde," märkis Urmet.

Ilukirjandusteoseid on nimekirjas 20, neist neli on tõlketeosed. Võrreldes varasemate aastatega on nimetuste arv suurenenud (näiteks 2017. aastal oli nimekirjas kokku 16 ilukirjandusteost, millest tõlkeid oli 7 nimetust), samuti müüdi neid 16 eesti autorite teoseid rohkem kui 2017. aastal: 2018. müüdi 33 060 eksemplari, 2017. aastal 20 000 eksemplari.

"Suur panus sellise numbri saavutamisel oli Silver Anniko "Rusikatel", Leelo Tungla raamatutel "Seltsimees laps" ja "Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa", Andrus Kivirähki "Millest kõneleb vana taksojuht kuupaistel", Tõnu Õnnepalu "Valede kataloog. Inglise aed" ning Minu-sarja raamatutel," sõnas Urmet.

Mitteilukirjanduslikke teoseid on saja enimmüüdud raamatute tabelis 53 nimetust, millest 29 nimetust on algupärased teosed. "Tooni annab EV100 raamatusari, aga ka ajalooraamatud ning ka nn naistele kirjutatud meesteraamatud," lisas ta.

Lasteraamatuid on nimekirjas 29 nimetust, mida müüdi 2018. aastal ligikaudu 84 000 eksemplari. 2017. oli see number umbes 8000 eksemplari. "Enamuse edetabelis olevatest lasteraamatutest moodustavad väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatud, ilukirjandusteoseid on nimekirjas vaid mõned üksikud, aga siiski – näiteks "Kaka ja kevad", "Piraadipoiss Peedu ja Hambaämblik", "Lõvi Leo","Väike prints", Sööbik ja pisik", "Harry Potter ja tarkade kivi"," märkis Urmet.

E-raamatute puhul on liit välja toonud need raamatud, mida on müüdud 100 ja rohkem litsentsi. 2014. aastal oli selliseid nimetusi 52, 2015. aastal 56, 2016. aastal 29, 2017. aastal 26 ja 2018. aastal 20 nimetust. "E-raamatute puhul saame taaskord kinnitada, et edukaim on ilukirjanduslik tõlkeraamat," lisas ta.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal ja hetkel kuulub liitu 31 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügiedetabelit on koostatud alates 2000. aastast.

Näitus Eesti Kirjastuste Liidu menuraamatutest on avatud 6. veebruarist 26. veebruarini 2019 Eesti Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis.